pärast sõda põgeneti jälle metsa. Inimesed kartsid küüditamist ning mobilisatsiooni. Metsa läksid enamasti inimesed, kes ei olnud nõus Nõukogude Liidu võimuga või kartsid kommunistlike repressioone Oli inimesi, kes õnnestus põgeneda Läände või mujale maailma. Eestis põgenes aastal 1944 üle 70 000 inimese. Nad ei soovinud olla Nõukogude okupatsiooni all. Välismaal olles nad ei unustanud olukorda Eestis ning sellest räägiti avalikult. Üheks sunniviisiliseks valikuks oli ka küüditamine. Juuniküüditamine toimus 1941, ning siis küüditati üle 30 000 inimese. Küüditanud viidi Siberisse ning mujale Venemaale. See on ka põhjuseks miks Venemaal on nn. eestlaste külad. Küüditamise käigus paigutati loomavagunitesse tuhandeid inimesi, kes olid üksteise otsas. Teekond oli pikk ning juba rongis surid väga paljud inimesed nälga ning muudesse vigastustesse.
selline nagu ta on. Mitte ei peaks enda valikute pärast ennast muutma hakkama. Sotsiaalses mõttes, oleks geid ja nende kooselud päris kasulikud ühiskonnale. Eriti mõnes piirkonnas, kus iga nurga peal sünnib nii palju lapsi, et sealsed elanikud ei suuda neid kasvatada. Ja kuna samasoolised ei ole võimelised omavahel lapsi saama, siis nende vajadus pere järgi paneks nad ehk lapsendama vms. Ja samas arengumaade piirkondades tuleks sunniviisiliseks muuta geide kooselu. Sellisel juhul saaksid kõik oma vajadusi rahuldada ja ei tekiks sellist olukorda, et kaitsevahendite puudumise tõttu perekond muudkui suureneb. Eriti siis, kui seal on väga kesised elutingimused. Ma arvan, et see isegi toimiks. Et siis ühesõnaga, kui minult keegi peaks küsima, kas samasooliste kooselu lubada või mitte, siis mina oleks selle poolt, kuna mind see ei häiri . On ju igati õiglane lasta
poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida NSV Liitu ja kommunistlikku liikumist. Maailma vaade • Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi, st kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi "Kommunistliku partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse – käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku orjust: teie hakkate tööle, mina aga juhin. • Lev Trotski sündis rikka juudist maavaldaja-kolonisti perekonnas Janovka külas Jelizavetgradi maakonnas Hersoni kubermangus tänapäeva Ukraina lõunaosas. Tema lapsepõlve
aastal. Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi , st. kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi ,,Kommunistliku partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku orjust. Trotski nõudis rahva täielikku orjastamist tööarmeedes. Lev Trotski sündis rikka juudist maavaldaja-kolonisti perekonnas Janovka külas Hersoni kubermangus. Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel
ning koguneti ida-ja politseipataljonidesse. Idarindel oli pidevalt eestlasi. Suureks üllatuseks aga ei lubatud luua Eesti riiki, vaid sakslased kuulutasid riingi osaks Ostlandist, kindlalkomissariaadiks. Lubati aga luua Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega-kuigi neile antud võim oli täiesti olematu. Natsid kehtestasid terrorit. Algul koguti eestlasi sõjaväeteenistusse vabatahtlike nöel, ent kuna usaldus oli kadunud, ei tulnud palju inimesi. Seega tehti see sunniviisiliseks. Vastasel korral oleks pidanud nad välismaale või rindele ikkagi tööle minema. Paljud eestlased põgenesid selle eest Soome. Venemaa eestlastest aga formeeriti Eesti laskurkorpus, mida juhtis Velikije Luki. Teise maailmasõja tagajärjed 1944. purustas Punaarmee Leningradi tunginud sakslaste armee. Sakslased pidid taganema tagasi kodumaale.Sellejärgselt toimus Baltimaades sundmobilisatsioon Saksa armeesse.
kuidas mõisamajandamine on jms. · Määrati keskmine summa mida võib rendi eest küsida. · Hakati nõudma raharendi sisseviimist, lõppes ära teotöö, taluperemehed maksid riigimõisa rentnikule raharenti. 1859- talupojad said talude ostuõigused. 1869 tuli sunduslik väljaost. St. kõigile maavaldajatele, nii vabadikud ja taluperemehed, neile jaotati kätte nende omandiõigust näitavad väljaostu aktid. 1886 muudeti see sunniviisiliseks. Toimus kõiktäpselt reguleeritud hindade alusel. Maad olid ära mõõdetud. BALTI SAKSA ÜHISKOND 1820-30 ndatel. Stillleben. Julius Eckardt. Tegemist oli vähemusega. Nendel aastatel tugevnes nende ühtekuuluvustunne ja õitses nende omanäoline kultuur. Osaliselt võtsid aadlikud valgustajate põhimõtted omaks. Aga see oli seotud arusaamaga et ainult aadlid jms saavad ühiskonda uuendada.
Võttis NSVL suuna sundkollektiviseerimisele. Talude asemel pidid tekkima ühismajandid, kas kolhooside või sovhooside kujul. Sovhoos riiklik põllumajanduslik ettevõte. Kolhoos kollektiivne põllumajandus ettevõte. Sovhoosid loodi eestkätt vabadel maadel. Kolhoosi loomine tähendas, et talupojad vabatahtlikult liituksid ja rajaksid ühise ettevõtte. Esialgu puudus selleks huvi ning siis muudeti see sunniviisiliseks. Selle jaoks tõsteti makse, üks osa talupoegadest tehti kulakuteks (masinatega, tööjõudu kasutanud nende maksud olid veel kõrgemad), viidi läbi märtsi küüditamine 1949. Enne seda oli kolhoosidega liitunud talude hulk väike, kuid pärast seda kasvas see väga järsult. Esialgu oli tegemist väike kolhoosidega. Enamasti kolhoos ühe küla piires. Töö tegemine käis ühiselt. Rahapalka maksti esialgu väga vähe
annaabi.ee 
