Vilms ja Konstantin Konik. Neile anti kogu riiklik võim Eestis. 7) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts, ning iseloomustab nende tegevust. Nikolai I – Venemaa viimane keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst. Tema andis inimestele kodanikuõigused ja oli pigem positiivne valitseja. Vladimir Lenin – Vene Bolševikute juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht. Kasutas terrorit ja sunnimeetodeid. Jaan Poska – Eesti riigimees. Asutava Kogu liige, seotud põhiseaduse valmistamisega ja allkirjastas Tartu Rahu. Johan Laidoner – Vabadussõja ajal kuulutati ta Eesti sõjaväe etteotsa ja tänu temale võitsid eestlased Vabadussõja. Konstantin Päts – Riigiteadlane, Eesti riigi üks rajajaid, esimene president, Asutava Kogu liige ja ka riigikogu liige. Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane:
Nii Meng zi nagu ka teised konfutsionistlikud mõtlejad pooldasid ideed, et Taevapoja troonile saab ainult mees, kel on taevane toetus. Selle järgi pidi olema valitseja hea ning rahvale kasutoov. 1.1.1. Meng zi õpetus riigivalitsemisest ja ühiskonnast Meng zi arendas edasi Konfutsiuse õpetust ideaalsest inimesest ja harmoonilisest ühiskonnast, kus tema järgi peaks kehtima inimlik valitsus(hiina keeles renzheng), mis arvestaks siis maksimaalselt just rahva huve ega rakendaks karme sunnimeetodeid. Meng zi uskus, et sellise valitseja all ühineksid vabatahtlikult kõik Hiina riigid ning lõppeks nendevahelised sõjad. Valitseja peaks hoolitsema rahva heaolu ja hariduse eest. Tegelik valitsemine oleks tema meelest elitaarse mudeli järgi, kus õilsas rakendades mõistust ja teamisi juhiks lihtsrahvast, kes rakendaks oma kehajõudu ja teeks tööd(http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/m.html). Seega oleks igaühel kindel funktsioon ja igaüks tunnetaks oma kohta ühiskonnas, lähtuvalt
politsei, sõjavägi 3. Õigusorganid ja õigussüsteem 3-astmeline kohtusüsteem, õiguskantsler, riigikontroll, seadused ja õigusaktid, kohtupraktika 4. Riigikassa riigieelarve, maksud, raha Riigivõimu peamised ülesanded 1. Riigivõimu peamine ülesanne on valitsemine ehk elu korraldamine riigis 2. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõikidele riigis elavatele inimestele 3. Riigivõimul on õigus välja anda seadusi 4. Võimul on õigus kasutada sunnimeetodeid 5. Koguda makse (võib delegeerida kohalikule omavalitsusele) Riik kui võim Inimeste kuuletumine võimule on riigi stabiilsuse jaoks oluline. Kuidas riik saavutab inimestelt kuuletumise? - riigivõim on legaalne - ei ole hirmuvalitsus - ei ole türannia - vastab rahva ootustele - kaitseb kodanikke, edendab õiglust - soodustab heaolu - toetab arengut - esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises - tagab riigi julgeolekut Iseseisev töö
oma nimed alatiseks jäädvustanud eesti kirjanduse ajalukku Ansomardi ja Hando Runnel. 1.5.Kolhoosiaeg 1949. aasta veebruaris loodi Jalgsema külas kolhoos ,,Uus Algus", mille esimeheks sai Aleksander Veskimäe. Täis hoo sai kollektiviseerimine sisse 1949. aasta märtsis. Kolhooside loomisel rikuti jämedalt leninlikke põllumajanduse koopereerimise printsiipe. Tegutseti vene malli järgi, arvestamata kohalikku eripära ja eesti talupoja mõttelaadi. Kiirustati ja kasutati sunnimeetodeid. Massiline kolhooside moodustamine sai teoks ,,kulakluse kui klassi likvideerimise" käigus. Paljud pered küüditi Siberisse, kelle hulgas oli teovõimelisi inimesi nii maalt kui linnast. Kolhooside esimesel tööaastale järgnes ühe küla kolhoosi ühendamine teise küla kolhoosiga. Juba 5. veebruaril 1950 ühendati ,,Uus Algus" ja ,,Tähis". Kolhoosile jäi nimeks ,,Uus Algus". 10. aprillil liitusid ,,Üksmeel" ja ,,Külvaja", nimeks jäi ,,Külvaja". Ligikaudu aasta pärast s.o
(sisemine konformism). Kogu ühiskonnaelu on allutatud tsentraliseeritud riigiaparaadile, mille tipus on juht ja valitsev ainupartei. Valitseb juhtide isikukultus, näiteks püstitatakse endale ausambaid ja antakse oma nimi kõikvõimalikele objektidele. Iraagis nimetas Saddam Hussein end parimaks sportlaseks ja parimaks kirjanikuks. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Kehtib range tsensuur, info levik on piiratud. Allumise saavutamiseks rakendatakse sunnimeetodeid, teisitimõtlejaid represseeritakse (politseiriik). Sõjavägi on allutatud samuti parteile, mitte nagu autokraatias, kus reziim võib ollagi sõjaväeline. Ühiskonna muutumine totalitaarseks saab tavaliselt alguse valitava parlamendi laialisaatmisest ja teiste poliitiliste parteide keelustamisest. Diktatuure võib jaotada veel järgmiselt. Kommunistlik. Kommunistlikud riigid olid näiteks Nõukogude Liit, Saksa DV, Poola, Ungari, Rumeenia, Tshehhoslovakkia
Venemaa, Usbekistan, Kõrgõstan, Kasahstan, Tadzikistan. Totalitarism Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Kehtib range tsensuur, info levik on piiratud. Allumise saavutamiseks rakendatakse sunnimeetodeid (politseiriik). Totalitaarses ühiskonnas monopoliseerib üks poliitiline partei, indiviid või indiviidide grupp poliitilise võimu ja keelustab opositsiooni tegevuse. Teisitimõtlejaid represseeritakse. Ühiskonna muutumine totalitaarseks saab tavaliselt alguse valitava parlamendi laialisaatmisest ja teiste poliitiliste parteide keelustamisest. Võib eristada nelja totalitarismi põhivormi. Kommunistlik totalitarism on totalitaarne diktatuur kommunistliku suunitlusega riikides
annaabi.ee 
