Valitseja ja menetlusosalise vahelistele suhetele kohaldatakse käsunduslepingu sätteid. Valitseja on kohustatud kohtutäiturile esitama aruandeid kinnisasja majandamise kohta kohtutäituri määratud tähtaegadel. Võlgnikul ja sissenõudjal on õigus tutvuda valitseja aruannetega. Võlgnik ja tema perekonnaliige, kes elavad kinnisasjal asuvas eluruumis kinnisasja arestimise ajal, võivad jääda sinna elama sundvalitsemise ajaks. 3) Täitedokument ja sellele esitatavad nõuded Täitemenetluse alustamise eeldusteks on, et peab olema jõustunud täitedokument; täitmise tähtaeg peab olema möödas. Peab valima täituri, täituri juures tuleb kirjutada täitmisavaldus, kuhu peab märkima sissenõudja (enda) ja kellele ta nõuet tahab pöörata. Võiks märkida ka võlgniku vara nii palju kui teab. Ka sissenõude pööramine kinnisasjale, täitedokument peab olema kehtiv.
võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksud ning muud kõrvalnõuded. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist kas sundenampakkumise või sundvalitsemise teel. Kinnisasja sundmüük toimub avaliku enampakkumise teel, mille viib läbi täitur. Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. 3.5.4. Osahüpoteek Hüpoteeki võib jagada osadeks. Hüpoteegi jagamiseks osadeks, samuti osahüpoteekide omavahelise järjekoha muutmiseks ei ole omaniku nõusolek nõutav. Osahüpoteegid asuvad
hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõiguse lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Täiendavalt tuleb notariaalselt tõestatud vormis kokku leppida, milliseid nõudeid hüpoteegiga tagatakse. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ning seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude tähtajaks mittetäitmisel, tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise või sundvalitsemise kaudu. Reaalkoormatis kohustab kinnisasja igakordset omanikku tasuma õigustatud isikule korduvaid makseid rahas või natuuras või tegema tegusid. Käsipandi mõiste (1) Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse.
Kinnispandi põhiliigiks on hüpoteek. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude tähtajaks mittetäitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise või sundvalitsemise kaudu. Asjaõigus 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigus reguleerib varalisi suhteid. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Kinnisasjad - maapinna piiritletud osa (maatükk). Ei ole asendatavad, sest nad õiguslikult ainulaadsed. Oluline osa - maaga püsivalt ühendatud ehitised, kasvav mets ja muud taimed, ka koristamata vili. Vallasasjad - asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad on asendamatud ja asendatavad.
rangest vorminõudest reeglina vaid asjaõiguskokkulepe. Käsutuskeeld Käsutuskeelu korral söilitab õiguse omaja oma käsutusõiguse täies mahus, sest see ei lähe kellelegi üle ega sõltu kellegi nõusolekust. Käsutuskeel on seega käsutuskitsenduse kõige nõrgemaks vormiks, mis käsutusõigust õiguslikult ei kitsenda vaid keelab ainult selle teostamise. Käsutuskeel võidakse seada näiteks: - asjaõiguse arestimisel sundenampakkumise ja sundvalitsemise korral - pankroti avamismenetluses - hagi tagamisel kohtumääruse alusel Keelumärge Eesti õiguses Omaniku õigusi, sh käsutusõigust saab kitsendada ainult seaduse võiteiste isiku õigustega. Kinnistusraamatusse võib kanda kinnisomandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks keelumärke. Eesti õiguses on käsutuskitsendused haaratud keelumärke mõiste alla. Keelumärge võib olla nii õigustloova (konstitutiivse) kui ka deklaratiivse tähendusega
pandiõiguse kohta üldiselt ka AÕS § 276 lg-st 1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 52 lg- te 1 ja 2 järgi on kinnisasjale sissenõude pööramise viisideks täitemenetluses kinnisasja müük või sundvalitsemisele määramine. Nimetatud regulatsioon ei erine koostoimes sisuliselt AÕS § 352 lg 1 varasemast redaktsioonist, mille järgi võis hüpoteegipidaja nõuda sundtäitmist kas sundenampakkumise või sundvalitsemise teel. - Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 19 on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, st sundtäitmine on võimalik lepingu alusel kohtulahendita. Samas ei ole selline kokkulepe ei asjaõigusseaduse ega täitemenetluse seadustiku järgi hüpoteegi seadmisel kohustuslik, vaid üksnes lihtsustab hüpoteegi realiseerimist. Kui sellist
annaabi.ee 
