Võimu teostatakse kõikjal, kuid me ei saa konkreetselt öelda, kes on võimu ,,peremees". Me ei tea, kellel on võim, kuid teame alati kindlalt, kellel seda pole. Iga võim areneb ümber konkreetse võimukolde, olgu selleks kas või paneelelamu valvur, rääkimata ametiühinguliidritest või ajalehtede peatoimetajatest. Seega tulebki uurida kõiki pisimaidki instantse, mille kaudu võim toimib ja laieneb: hierarhia, kontrolli, järelevalve, keeldude ja sunduste instantse. Võimu definitsioon Focault vaidleb arvukate punktide relatiivsusesse võimu. Pakub definitsioone, mis on otse seoses traditsionooniliste liberaalsete ja Marxistlike jõu teooriatega. 1. Võim ei ole asi vaid on suhe. 2. Võim ei ole lihtsalt pealesurumine, vaid see on ka produktiivne. 3. Võim ei ole lihtsalt valitsuse omand. 4. Võimu kohtab kõige sagedamini kõige väiksemates sotsiaalsetes suhetes. Võimu esineb iga sotsiaalse struktuuri tasandil.
Ei olda avatud, pidurdub isiksuse areng. Sundustega inimene ei saa teisiti, ta peab nii käituma nagu ta käitub. Nad tahavad, et teised oleks nii nagu nemad õigeks peavad. Arvavad, et võimu omades, eriti aja ja raha valdkonnas, ei saa muutusi toimuda. Nad on kõhklejad, viivitajad, otsustamisel lasevad õige hetke mööda, kuid jäävad endale kindlaks. Emotsioonidesse suhtuvad skeptiliselt, kuna need on ettearvamatud. Esialgu on sunduste (loendamine, teod) ülesanne hirmu siduda, ajapikku saavad neist iseseisvad nähtused. Sundustega mitte kaasa minnes vabaneb hirm. Kui välditakse muudatusi tuleb mõelda, millise otsuse tegemist välditakse. Suhetes püütakse ohjeldada spontaansust, ollakse asjalikud, vastutustundlikud, tahavad partneri üle võimu. Sagedased on mõistuseabielud, abielu on lahutamatu liit, kus partner on omand. Kooselus on kõik rangelt paika pandud, ei tunnistata vigu, klammerdutakse minevikku
oli siduda seda hirmu, kuid hiljem muutusid need asendustegevusteks. Näiteks pidevalt koristava naise puhul võib see olla nii, et ta soovib mingit muud puhtust, mitte selle kodu puhtust. Tihtipeale võivad need allasurutud tunded tekitada mingusguse foobia või sunduse. Kui mees pettis naist, naine surus seda endas alla, siis sellel naisel tekkis millalgi hirm teravate esemete ees (naine ei luba teadvusesse mõtet, mida ta sellega teha tahaks). Sunduste tekke algstaadiumis on alati küsimus millegi vältimises (uus, tundmatu, ebakindel, miski harjumuspärasest kõrvalekalduv). Sageli kantakse see tegelik probleem mingitele muudele asjadele üle ja nad teisenevad mingiteks sundlusteks. Sundlustega inimeste juures võib olla ka levinud selline käitumine nagu "äpardumine", mida Freud niimoodi nimetas. Nad suruvad mingeid tugevaid impulsse alla ja tihtipeale elavad ennast välja läbi äpardava käitumise
esialgne ülesanne oli siduda seda hirmu, kuid hiljem muutusid need asendustegevusteks. Näiteks pidevalt koristava naise puhul võib see olla nii, et ta soovib mingit muud puhtust, mitte selle kodu puhtust. Tihtipeale võivad need allasurutud tunded tekitada mingusguse foobia või sunduse. Kui mees pettis naist, naine surus seda endas alla, siis sellel naisel tekkis millalgi hirm teravate esemete ees (naine ei luba teadvusesse mõtet, mida ta sellega teha tahaks). Sunduste tekke algstaadiumis on alati küsimus millegi vältimises (uus, tundmatu, ebakindel, miski harjumuspärasest kõrvalekalduv). Sageli kantakse see tegelik probleem mingitele muudele asjadele üle ja nad teisenevad mingiteks sundlusteks. Sundlustega inimeste juures võib olla ka levinud selline käitumine nagu "äpardumine", mida Freud niimoodi nimetas. Nad suruvad mingeid tugevaid impulsse alla ja tihtipeale elavad ennast välja läbi äpardava käitumise
Ei puudu aga algajal ka haleduseni kaasaliigutatud meeleolude tsipakesi. Seda ebatasast tähendusliikumist väljendavad lamedavõitu kirjakeele harjumused kõrvuti värskelt rahvalikkude kõnekäändudega (näit. ,,tõmba parem pool toopi va kõrihöövelt"). Huvitavamad kõigest sellest on jutukeses laialepillatud alatoonid. Need aimavad nagu ette hilisemaid ehttammsaarelikke juhtmotiive: elu näib hea ja see on halb; inimliku eluõnne tumedate sunduste vastu ei ole midagi parata; aga kõige madalamalgi on armastuse ja kaastundmuse silmapilgud kõige ülemad. Oma ülesannet ei näe ma muidugi mitte tähelepanu peatamises Tammsaare Hanseni kõigil jutustuskatsetel ta õpilasaastailt. Aineline kehvus, jõukate vanemate poegi painamatud teenimisvajadused, Treffneri pansioni lauakatmine, tundide andmine tolle omapärase eragümnaasiumi alamais klassides ja väljaspool - kõik see ei koormanud mitte ainult ta kooliõpinguid ja koolilõpetamist
käitumismehhanismid, millel esialgne ülesanne oli siduda seda hirmu, kuid hiljem muutusid need asendustegevusteks. Näiteks pidevalt koristava naise puhul võib see olla nii, et ta soovib mingit muud puhtust, mitte selle kodu puhtust. Tihtipeale võivad need allasurutud tunded tekitada mingusguse foobia või sunduse. Kui mees pettis naist, naine surus seda endas alla, siis sellel naisel tekkis millalgi hirm teravate esemete ees (naine ei luba teadvusesse mõtet, mida ta sellega teha tahaks). Sunduste tekke algstaadiumis on alati küsimus millegi vältimises (uus, tundmatu, ebakindel, miski harjumuspärasest kõrvalekalduv). Sageli kantakse see tegelik probleem mingitele muudele asjadele üle ja nad teisenevad mingiteks sundlusteks. Sundlustega inimeste juures võib olla ka levinud selline käitumine nagu "äpardumine", mida Freud niimoodi nimetas. Nad suruvad mingeid tugevaid impulsse alla ja tihtipeale elavad ennast välja läbi äpardava käitumise
ennast süüdi. Kui lapsed kasvavad kaootilises miljöös, siis võivad ka tekkida sundustega jooned. See on reaktiivne muutus ehk tekib vastureaktsioonina. Kui laps ei leia keskkonnast midagi, millele toetuda, tugineda, siis see vabadus, mida ta kogeb, ajab talle hirmu nahka. Seetõttu üritavad nad luua mingeid oma korrastusi ja põhimõtteid enda sees, millele saaks tugineda ja need võivad muutuda sunduste sarnaseks. Sundustega jooni soodustab ka selline keskkond, kus vanemate rollile lisandub väga tähtsalt ka ühiskondlikuse moment. Kui isa või ema peab mingit sellist ametit, mis on seotud prestiizi ja ühiskondliku arvamusega (nt kui vanem on pedagoog). Paljud lapsed tuuakse, kas seisuslikule, ühiskondlikule või seltskondlikule rollile ohvriks. Autoritaarne kasvatus varases eas tekitab sunduslikke jooni. 19. Hüsteeriline isiksus