3) Tahtevabadust pole olemas, sest igal 3) Tahtevabadus kehtib dermineerimata valikul on põhjus sünsmuse puhul, 4) Vabadust pole olemas, vabadus on 4) Vabadus eksisteerib illusioon III Nõrk derminism Nõrk determinism seisukoht, mille järgi determinism kitsamas tähenduses on õige, kuid see ei tähenda, et vabadust pole: inimene on vaba, siis kui pole sundi. Sundusega on tegemist siis, kui me mingil põhjusel ei saa tea seda, mida soovime ja olema sunnitud tegema midagi sellist, mida me ei tahaks teha. Kuidas võib liigitada sundust? Lk 155 Esimene liigitamisvõimalus · Sundus, mille tõttu oleme sunnitud tegema seda, mida ei taha NÄIDE: maksude maksmine · Sundus, mille tõttu me ei saa teha seda, mida tahama NÄIDE: raha puudumine jäätise ostmisel Teine liigitamisvõimalus · Looduslik NÄIDE: loodusseadused- ma võin tahta lõpmatuseni elada
Armastus mängib elus tähtsat rolli. Armastada ja olla armastatud tunne, mida tunnevad ainult vähesed. Raamatus "Romeo ja Julia" leidsid üksteist kaks noort ja armusid esimesest silmapilgust. Sellest hoolimata, et nende perekonnad olid vaenujalal, suutsid nad ületada kõik takistused mis neile ette sattusid. Mida rohkem nende takistusi, seda kuumem oli armastus. Armastus on tõeline siis kui valitseb vabadus, võrdsus ja austus ega ole seotud alistumise, hirmu ega sundusega. Öeldaksegi, et armastus on argipäev ja armumine meeltesegadus. Kahte noort ühendas armastus ja nad tahtsid koos olla. Teose lõpus nägi Romeo, et Julia on surnud, tappis ta end ja sama tegi ka Julia, kes ärgates leidis enese eest surnud Romeo. Nad mõlemad otsustasid enam mitte olla ja seda teineteise pärast. Kui küsida noortelt, et mis on elu mõte, siis kindlasti paljud vastaksid sellele, et õppimine.
Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle poole püüeldakse. Tegelikult on õnn kõigi jaoks erinev. Õnn võib olla ka õnnelik perekond, sest perekonda ühendab armastus, hoolivus ja usaldus. Armastus mängib elus tähtsat rolli. Armastada ja olla armastatud tunne, mida tunnevad ainult vähesed. Armastus on tõeline siis kui valitseb vabadus, võrdsus ja austus ega ole seotud alistumise, hirmu ega sundusega. Öeldaksegi, et armastus on argipäev ja armumine meeltesegadus. Kui küsida noortelt, et mis on elu mõte, siis kindlasti paljud vastaksid sellele, et õppimine. Inimene õpib küll kogu oma elu targad on need, kes oskavad oma vigu analüüsida, neid parandada ja õppida. Kindlasti on õppimine tähtis, kuid tähtsaim on haritus. Inimese tarkust on märgata tema tegudes, kõnes ja ütlemistes. Kuid mis on siis elu mõte? Kas elu mõte ongi olla armastatud ja õnnelik
Soovitused · Iiah : väärtusta teisi! Kiida iga päev vähemalt 1 tegu · Notsu: väärtusta ennast! Ütle endale iga päev peegli ees, et olid tubli! · Jänes: võta vabalt!Võta aeg maha ja logele! · Puhh: tegutse süsteemselt! Täna teen tööd ja homme naudin elu, mitte vastupidi Hirmud (Fritz Riemanni järgi) · Hirm andumuse (sõltuvuse) ees- skisoidne - Iiah · Hirm endakssaamise ees - depressiivne - Notsu · hirm muundumiste ees- sundusega isik - Jänes · hirm paratamatuse ees - hüsteeriline isik - Puhh Inimese funktsioonid: · Mõtted · Tunded · Meelelisus (maitsed, lõhnad) · Intuitiivsus = kõhutunne · Kujutlusvõime · Unistamisvõime · Impulsiivsus = iha · Tahe koordineerib Tahte omadused · Energia, jõud · Meisterlikkus, tahe, distsipliin · Kontsentratsioon · Kindlameelsus, otsustatavus- viivitamatus · Järelandmatus · Algatusvõime · organiseeritus
Vabadust pole, sest meie valikutel on alati põhjus. Indeterminism- determinism kitsamas tähenduses on vale. Osa sündmusi on teatud tingimustega üheselt määratud, osa aga mitte. Tahtevabadus kehtib determineerimata sündmuste puhul. Vabadus eksisteerib. 4. Sunduse liigitamise kaks võimalust. Nõrk determinism- seisukoht, mille järgi determinism kitsamas tähenduses on õige, kuid see ei tähenda, et vabadust pole: inimene on vaba siis, kui pole sundi. Sundusega on tegemist siis, kui me mingil põhjusel ei saa teha seda, mida soovime ja oleme sunnitud tegema midagi sellist, mida me teha ei tahaks. Sundus, mille tõttu oleme sunnitud tegema Sundus, mille tõttu me ei saa teha seda, seda, mida ei taha mida tahame 1)Pean lugema kohustuslikku kirjandust 1)Tahan ujuda, aga ma ei oska 2)Tahan sõpradega välja minna, aga olen 2) Tahan osta autot, aga mul pole raha.
suunas. Räägin mõningatest abinõudest ka lähemalt. 1.5 Distsipliin Dissipliinist rääkides võib seda sõna kasutada erinevates tähendutes. Enamlevinum tähendus on kontroll pealesurutud allumise abil ja karistamine. Vähemlevinud tähendus on enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus (Lindgren 1994). Eesti Entsüklopeedia selgitab distsipliini kui kindlaksmääratud korrast kinnipidamist, olgu see kas vabatahtlik või sundusega saavutatav (ENE 1987: 136). Enamasti mõistetakse distsipliini kui allumist teatud reeglitele, mis on kohustuslikud kõigile, kes kuuluvad antud ühiskonda või teatud gruppi. Näiteks kui me lasemeloomaaias kasvanud looma vabasse loodusesse öeldes oled vaba, siis ta tõenäoliselt hukkub, sest ta ei tunne looduses valitsevaid kindlaid reegleid, mis tagavad olelusvõitluses ellujäämise. Seega reeglid ja normid aitavad meil kohaneda ja ellujääda tunmatus maailmas
sajandil, mil vennastekoguduste liikumine Euroopa maades jõudsalt levima hakkas, saksa ülemseisustele tuginev luterlik protestantism, kuid alamkihtidesse kuuluvad pärisrahvad olid ristiusu poolt veel vallutamata. 19 Rahvas tundis selgelt siinsete kirikhärradega seisuslikku ja hariduslikku vahet, mistõttu ei tekkind vastastikku arusaamist ja usaldust. Aja jooksul süvenes talupoegades hoopis vastumeelsus kiriku ja jumalasõna vastu. Õpetaja abinõud, mis tihti sundusega ja vägivallaga kogudusele peale käisid, olid raha seas vihatud ja tuletasid liialt kupjakeppi meelde. Rahvale sunniti küll jumalasõna pähe õppima, kuid inimesed ei suutnud nii seda südamesse võtta ja endale elujuhiks seada. Asi muutus hernhuutlaste saabumisega. Rahvale sümpatiseerisid uue usuõpetuse põhitõed, mis rõhutasid vagadust, võrdsust ja vendlust. Talurahval oli lihtne Hernhuti vendadega samastuda, kuna ka nemad olid lihtsad tööinimesed, vaesed ja harjunud
Teisalt puudutab otsus, kes lapsega koju jääb, tervet perekonda ning seetõttu tuleks põhjusi, miks isad lapsehoolduspuhkust nii harva välja võtavad, vaadelda kompleksselt ehk lähtudes nii isast kui ka emast. Kas ema julgeb ja tahab üldse isale seda õigust loovutada? Probleemid, mida võib seostada sooliste stereotüüpidega. Meeste lühike eluiga (naistega võrreldes üle 10 aasta vahet). Riskikäitumine. Stress ja pinge, mis kaasneb sundusega olla üheselt defineeritud traditsiooniliselt maskuliinsena. Sundus vastutada oma pere materiaalse heaolu eest. Probleem soolise võrdõiguslikkuse taotlemine kui naiste võitlus meeste vastu. Küsimus: kas ja mida mehed võidavad SVÕ saavutamisega? Mida on ära tehtud? 2004. aastal võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus. Reguleerib eelkõige tööelu. Siiski seadusel on üksi vähe jõudu (suunab käitumist ,,ülevalt alla"), kui
· on "hiigelteooria" (Grand Theory), mida on raske tegelikkuses testida. # Samas annab omamoodi perspektiivi millega institutsioone vaadelda # strukturalismis on subjekt objektiivselt tunnetatav, poststukturalismis mitte. 4. SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED - Mõlemad loovad indiviidi ja struktuuri vahel sideme. * vana teor küsimus: ,,kuidas on ühiskond võimalik?" => mis paneb inimesi tegutsema ühel moel. Kindlasti pole tegu lihtsalt sundusega. * lahendus: inimestel on (mingis osas) kujunenud ühine arusaam maailmast, ühine tõlgendus tegelikkusele. *Katsed konformsuse kohta (Asch 1956): erineva pikkusega kriipsud: moonutatakse taju, et sobida gruppi; grupi surve isiklikele hinnangutele; teadlik eksimine. # laias mõistes kuulub kultuuri valkonda # omandatakse sotsialiseerumise käigus: inimene võtab omaks need arusaamad, mis tema keskkonnas valitsevad. Alustatakse lapsepõlves, kodus (primaarne s.), siis koolis
inimestest olenditega, oleme me saanud natuke infot, mis puudutab neid arenenud ühiskondi. Üldiselt näib elu olevat küllaltki distsipliinile allutatud, ühiskondlikud elukorraldused on inim- konnaga võrreldes piisavalt kaugele arenenud nii, et nemad saavad pigem eksistentsi osaks kui eksistentsi subjektiks. Positiivse suundumusega elektroonilistes kosmoseühiskondades omastatakse teadmised ja info tavaliselt sundusega, treening ja haridus saavutatakse jõuliste meetoditega nagu siirdamise tehnoloogia. Elektroonilistes kosmoseühiskondades on juurutamise tehnikaks pidev kordamine (et jõudu rakendades õpetada, mõju avaldada või siis pidevalt korrutades infot sisestada). Üks peamine tegutsemise moodus on otsene vaatlus. Näost näkku kontakti ajal ilmub kontakt- isik tulnuka liigi seast ja vabatahtlik humanoidiliigist eesmärgiga vahetada kultuurilist informatsiooni
on sanktsioonid. Norm muutub normiks alles siis, kui sellest kinnipidamist kontrollib ja selle järele valvab inimestest koosnev ühiskond. Selle kontrolli elluviimise tähtsaimad vahendid on sanktsioonid. Sanktsioon on mõiste, mis tavakasutuses viitab vaid negatiivsetele tagajärgedele, karistusele. Kuid sanktsioon hõlmab siiski nii negatiivseid kui positiivseid tagajärgi, nii karistusi kui tunnustusi. Normile on iseloomulik see, et seda ei saa kehtestada vaid välise sundusega, negatiivsete sanktsioonidega ähvardades. Käitumisnormi kehtestamine eeldab alati mingil tasemel sisemist omaksvõttu, selle selgeks õppimist ja heakskiitu. Kui kehtestatud norm ei ole kooskõlas kultuuri enda moraalsete tõekspidamistega, ei ole see ka tegus. Normid eeldavad nende omaksvõttu. Sanktsioon on õigusliku regulatsiooni osa. See on nagu õpetaja, kes püüab suunata inimesi järgima antud ühiskonnas
annaabi.ee 
