kogu Eesti majandus. Ettekandes annan teile lühiülevaate põllumajanduse arengust läbi aegade, peatun pikemalt Eesti põllumajanduse praegusel olukorral ja 2015. aasta plaanidel ning räägin Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014-2020. Alustan Nõukogude aegsest põllumajandusest, põhieesmärkidest ja toodangust. Peale Eesti okupeerimist ja nõukogude korra kehtestamist 1940. aastal hakkas uus võim Eestis ellu viima sundkollektiviseerimist, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talumajandite ühendamine põllumajanduslikeks suurettevõteteks. Selle põhiülesanne oli juurutada Eestis samasugune ühismajandite kord nagu oli ülejäänud Nõukogude Liidus. Esimeste kolhooside asutamine kavandati aastateks 1948-1949. Pikka aega oli elu ühismajandites raskem, kui linnades, mitmel pool maksti palk välja natuuras või jäädi võlgu, toidunormid olid väiksemad, kui tööstusettevõtetes. 1950. aastateni arendatigi
kõige tähtsam oli rass ning tahtis kehtestada uue korra, mis pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised ,,õõnestavad tegurid". Venemaa: 1917. tulid võimule enamlased ehk kommunistid, kõige tähtsam oli klass. Järgnes kodusõda ja 1922. aastal moodustati NSV Liit. 1924. aastal suri Lenin ning järgnes võimuvõitlus. Jossif Stalin tuli võimule 1927. aastal ja hakkas majandust sotsialismile viima ning selleks ta teostas uue majanduspoliitika, alustas sundkollektiviseerimist ja industrialiseerimist. Kõik olid totalitaarsed diktaatorid. Vägivalla kampaaniad, kommunistide tapmine, sunnitöölaagri süsteem. Riik kontrollis majandust plaanimajandus. Nooremat põlvkonda kujundati reziimile ustavaks (koolides rassiteooria, sõjaline õpe). Mõju kultuurile: kino (helifilmid, muusikafilmid), raadio (kõned, tekstid, tänukirjad) mõlemad propaganda eesmärgil. Mõju kujutavale kunstile (realism), teadus pidi olema marksistlik. 4
Metsavennad olid end Nõukogude võimu eest varjanud ja/või selle vastu võidelnud inimesed. See liikumine oli kõige aktiivsem vahetult sõjajärgsetel aastatel. Ebavõrdses võitluses kandsid metsavennad raskeid kaotusi, seepärast hakkas nende jõud nõrgenema(1948. a). Veel vähendasid nende liikumist miilitsapataljonid, julgeolekuüksused kui ja sõjaväge. Aktiviseerus metsavendade küüditamine, murdi selgroot. Vastupanu lõppes 1955-1956 a. 17, Milliste meetoditega viidi läbi sundkollektiviseerimist? Mida muutis see Eesti põllumajanduses? Põllumajanduse sundkolliktiviseerimine talurahva vastupanu murdus ja 1952 aasta lõpuks oli juba 95% taludest kolhoosis. Majandus oli täielikult allutatud riigi kontrollile ja põllumajanduse toodang vähenes järsult. Sundkollektiviseerimise tõttu oli langemud põllumajandus ja traditsiooniline maaeluviis oli hävitatud.
tagasihoidlikud suhted Välis-Eesti ja Kodu-Eesti vahel taas juhuslikuks. Ka ametlik propaganda muutus järjest agressiivsemaks. Välis-Eesti ja Kodu-Eesti suhted hakkasid taastuma 1980.aastate teisel poolel ning vabanesid lõplikult kammitsatest omariikluse taastamisega 1991.aastal. Venemaa eestlased Suur väljarändamine Venemaale sai alguse ülemöödunud sajandi keskel, kus lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. Peale 1920.aaste sundkollektiviseerimist, massirepressioone, emakeelse koolihariduse keelustamist hakkas eestlaste arvukus Venemaal kiiresti vähenema. Lõppsõna Eestlased olid peaaegu pool sajandit Nõukogude Liidu võimu all. Valitsuses olid juhtival kohal venelased, hiljem said sinna ka üksikud eestlased. Eestlasi kontrolliti koguaeg Moskva poolt, kuna Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Eestlased on pidanud elama üle venestamise ning julma küüditamise. Kuid
* sagenesid arreteerimised Noorsoorahutused ja 40-kiri Kuidas mõjutas 40-kiri Eesti ühiskondlikke olusid? Venestamispoliitika pehmenes, rahvas oli üha enam kommunistliku võimu vastu. Kirja levitati ka välismaale, mille tulemusel välisriigid pöörasid tähelepanu olukorrale Eestis. Kirja koostajad tasalülitati ühiskondlikust elust. Majandus Pärast Eesti taasokupeerimist hakati siin ellu viima nõukogulikku majanduspoliitikat. See tähendas forsseeritud industrialiseeritust, sundkollektiviseerimist ja plaanimajanduse juurutamist. Põllumajanduse areng Õpik lk 118-120 Stalini ajal: 1. 1944 1947 viidi ellu nõukogude maareformi: · maa riigistati ja jagati uusmaasaajatele, kusjuures üle 30 hektari ei tohtinud kellelgi olla · loodi sovhoosid ja masinatraktorijaamad · tuli maksta sunderaldisi liidufondi 2. algas kollektiviseerimine 1947. aastal loodi viis kolhoosi. 1951. aastaks oli kolhoosides 95% kõigist taludest. 3
· areng enne ja pärast II maailmasõda: Kehtestati talupoegadele toitlusmaks, taastati eraettevõtlus, kaasati ettevõtlusse väliskapital. Tööstus taastas sõjaeelse taseme. Oktoobrirevolutsiooni järgselt hakati ellu viima marksismi-leninismi seisukohti isiksuse igakülgsest arendamisest: kavandati programme hariduse, teaduse, tervishoidu ja kultuuri arendamiseks. Stalin viis sisse ,,viisaastakud", alustati põllumajanduses sundkollektiviseerimist. 1932-33 näljahäda. Tööstuse kiire areng. · NSV Liidu lagunemine (1991) Gorbatsov kaotas riigis toimuvate protsesside üle kontrolli, viidi läbi riigipööre, mille tagajärjel lakkas NSV Liit olemast. NSV Liidu parteijuhid: · V.I.Lenin (1870-1924) bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSV esimene valitsusjuht, leninismi riigiõpetuse rajaja. Tema juhtimisel moodustati Venemaal uus
annaabi.ee 
