144 eurot kuus (sellest 11,4% kov-le) füüsiline isik 1728 eurot aastas Sotsiaalkindlustusmaksete süsteem: Töötasu/ sissetulek 33% Tööandja/FIE 1) Sotsiaalmaks (20+13) Sihtotstarbeline maks (pension+ravikindlustus) 2) Töötuskindlustusmakse Töötasu kindlustatu 0.5-2,8% Sundkindlustusmakse tööandja 0,25-1,4% 3) Kohustuslik pensioni- kindlustus (II sammas) Töötasu kindlustatu 1 või 2% Sundkindlustusmakse riik (?) Maamaks Maatükk 0,12,5 % maa Maa omanik, teatud Laekub kov eelarvesse maksustamise hinnast juhtudel ka maa aastas
transpordimaksud Perspektiivis võib tulla ummikutasu, teekasutustasu, sõiduautode maks, lennureisimaks. Ummikutasu on Stokholmis. Kella 6.30-18.29 kesklinna sisenevad autod maksavad teatud summa. Numbrimärk pildistatakse. Maksu ei maksa välismaa numbrimärgiga autod, taksod, bussid, invaliidiautod, alarmsõidukid, sõjaväemasinad, hübriidmootoriga autod. Veel on järgmised maksed: Töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuse probleemidega tegeleb Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakset maksavad: 1. kindlustatu (maksemäär 2,8%) 2. tööandja (maksemäär 1,4%) Kogumispensioni maksed: Kogumispensioni liigid on: 1. II sammas e. kohustuslik kogumispension: ise 2%+riik 4% 2. III sammas e. täiendav kogumispension
· lõbustusmaks · parkimistasu. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Veel on järgmised maksed: Töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. NB! Alates 1. maist 2009 kaob Tööturuamet, tema funktsioonid võtab üle Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakset maksavad: 1) kindlustatu (maksemäär 0,6%) 2) tööandja (maksemäär 0,3%)
Tollimaks-maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel Maamaks-riiklik omandil põhinev maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse Raskeveokimaks-makstakse eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks veoautosid või ronge Hasartmängumaks- maks millega maksustatakse hasartmängude korraldamist Kohalikud maksud- müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks Töökindlustusmaks- sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega Makromajanduse ehk makroökonoomika põhinäitajad mikroökonoomika- uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke vlikuid Makroäkonoomika- uurimisobjektiks on kogu rahamajandus Natoeksport- ekpordi ja impordi vahe Kvoot- kauba koguse sisse ja väljaveo reguleerimiseks Litsents-näitab kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksporimise ja impotimise õiguse
kombinatsioonina. Sundkindlustuse maksena tuleb tasuda: ·töötuskindlustusmakset; ·kohustuslik kogumispensionimakset. Töötuskindlustusmakse Sundkindlustuse makse liik, mida kasutatakse töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks. Makset maksavad: ·kindlustatu; ·tööandja. Konkreetsed maksemäärad kehtestab iga aasta kohta Vabariigi Valitsus. (2011 aastal töötaja 2,8%, tööandja 1,4%) Kohustusliku kogumispensioni makse Sundkindlustusmakse, mille eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. 4 Ettevõtlus ja maksustamine Maksuarvestust peetakse ja aruandeid (deklaratsioone) esitatakse riigi poolt kehtestatud reeglite järgi. Maksuarvestuse tulemused kajastuvad maksudeklaratsioonides. Juriidilise isiku tulumaks Kehtiva seaduse kohaselt ei maksa Eestis registreeritud juriidilised isikud ja Eestis filiaali või
Probleemina võib kasvada varimajanduse e. salakaubanduse suurenemine.( alko, tubakas, kütus, elektrienergia, pakendiaktsiis). Sihtotstarbelised maksud: 1. Sotsiaalmaks- tööandja maksab töötaja palgale juurde 33% (20% pension, 13% haigekassa). Laekub sihtotstarbelise maksuna riigi eelarvesse. 2. Töötuskindlustus makse- maksavad nii tööandja kui ka töövõtja, töövõtja palgale juurde. Sundkindlustusmakse(tööandka maksab 1,4% ja töövõtja 2,8% palgalt) Kohalikud maksud: Kehtestab KOV. Lubatud on kehtestada müügi, paadi, reklaami, teede ja tänavate sulgemise, loomapidamise, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maks on rahaline kohustus, mille täitmine on seadusega ettenähtud. Maksud on riigi eelarve tähtsaim tuluallikas. Tänu maksudele saab riik toimida ja pakkuda kodanikele hüviseid. Kõige rohkem riigi raha kulub sotsiaalsfäärile ja haridusele.
Mitmed maksud on riigi eelarvest lahutatud ja antakse üle otseselt vastavale fondile. Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks). Eestis maksab sotsiaalmaksu (33% palgafondist) TÖÖANDJA. Erandiks on FIE, kes maksab oma sotsiaalmaksu ise. 20% läheb pensionide maksmiseks, 13% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingu ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuskindlustusmakset maksavad kindlustatu (töövõtja 2,8%) ja tööandja (1,4%) vastavalt seadusega kehtestatud määrale. Maksudest laekub riigieelarve. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad
Mitmed maksud on riigi eelarvest lahutatud ja antakse üle otseselt vastavale fondile. Sotsiaalkindlustusfondi laekub raha sotsiaalmaksust. Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks(sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks). Eestis maksab sotsiaalmaksu (33% palgafondist) tööandja. Erandiks on FIE, kes maksab oma sotsiaalmaksu ise. 20% läheb pensionide maksmiseks, 13% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingu ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuskindlustusmakset maksavad kindlustatu (töövõtja) ja tööandja vastavalt seadusega kehtestatud määrale. Maksudest laekub riigieelarve. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad.
Mitmed maksud on riigi eelarvest lahutatud ja antakse üle otseselt vastavale fondile. Sotsiaalkindlustusfondi laekub raha sotsiaalmaksust. Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks(sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks). Eestis maksab sotsiaalmaksu (33% palgafondist) tööandja. Erandiks on FIE, kes maksab oma sotsiaalmaksu ise. 20% läheb pensionide maksmiseks, 13% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingu ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuskindlustusmakset maksavad kindlustatu (töövõtja) ja tööandja vastavalt seadusega kehtestatud määrale. Maksudest laekub riigieelarve. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad.