Käbin paigutati peale seda Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale. Pärast tema pensionileminekut nimetati samale kohale Käbini soosik Arnold Rüütel. 2 MAJANDUS Ivan Johannes Käbini hea läbisaamine 1953. aasta septembris NLKP esimeseks sekretäriks saanud Nikita Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. Käbini ajal olid kohaliku põllumajandustoodangu sunderaldised nn liidufondi suhteliselt mõõdukad. Üldjoontes toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ning alles ülejääk suunati liidufondi. Seetõttu oli 1960. aastatel ning järgmise kümnendi esimesel poolel toiduainetega varustamine Eesti NSV-s üldiselt rahuldav. Tänu Stalini surmale vähenes üldine hirmufoon ja see avaldus ka majanduses. Tehase- ja kolhoosijuhid said juurde julgust ise otsuseid langetada. Kummatigi jäi nõukogulik
õppima d. töötas õppejõuna ühes Moskva instituudis e. 1941.aastal tuli ta Eestisse tööle parteiaparaati 2) J.Käbini valitsemisaeg a. kasutas kogu oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat b. head kontaktid kujunesid N. Hruštšoviga c. kindlustas ENSV-le teatud majanduslikud eelised d. 1954.aastal käis Hruštšov Käbini kutsel Eesti oludega tutvumas e. kohaliku põllumajandustoodangu sunderaldised olid suhteliselt mõõdukad f. toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati ENSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi g. tugines oma poliitika teostamisel valdavalt “mõõdukatele” Venemaa eestlastele III Ülekohtu osaline heastamine 1)sula-aja oluliseks tunnusjooneks oli rehabiliteerimine a. ENSV jaoks tähendas eelkõige natsionalistideks nimetatud kodanike hea nime osalist taastamist b. 1956
Lk. 122-123. Hrustsovi ajal: · kolhoosidel alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. · Töölised hakkasid töötasu saama rahas. · Vähendati isiklikelt majapidamistelt võetavaid makse · kolhoosnikud hakkasid saama pensione · likvideeriti masinatraktorijaamad MTJ- nende vara müüdi kolhoosidele · tuli sunniviisiliselt maisi ja suhkrupeeti kasvatada Breznevi ajal: · sunderaldised liidufondi suurenesid, sest oli vaja täita nn toitlusprogrammi, tekkis toiduainete puudus · põllumajanduse spetsialiseerumine. Eesti hakkas kujunema NKL sigalaks ja piimafarmiks · ühismajandite juurde hakati looma abimajandeil, konservitehaseid. 1970ndail aastail hakati looma suurmajandeid 13. Tööstuse areng. Lk. 120-121; 123-124. TV lk. 52 ül. 4. Mis linnad olid Eestis suured tööstuskeskused juba 20.sajandi algul? Narva, Tallinn
Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Oluline oli ka Käbini hea läbisaamine esimese sekretäri Nikita Hrustsoviga ning oskuslik poliitika meeskonna kujundamisel. Ta võttis oma meeskonda ka kohalikke. Nad suutsid oskuslikult vastu seista paljudele üleliidulistele kampaaniatele ning mahendada Moskva mõju. Vaino Väljas sai 1971 Käbini ideoloogiasekretäriks. Käbini ajal olid põllumajandustoodangu sunderaldised liidufondi suhteliselt mõõdukad. Kõigepealt rahuldati ENSV vajadused ja ülejääk suunati liidufondi. Sulaaja algus. Stalini surmale järgnes nö sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerimise peaaegu kõikides valdkondades. Senine massiline vägivald vähenes ning juhtivale tööle hakati edutama kohalikku kaadrit. 1953 juuni lõpul Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Iseloomustab vägivalla osaline heastamine nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil.
üleliidulistele kampaaniatele ning mahendada Moskva mõju. Vaino Väljas sai 1971 · Forsseeritud industrialiseerimine Käbini ideoloogiasekretäriks. Käbini ajal olid põllumajandustoodangu sunderaldised · Talu või olla 30 ha; sakslastel 5-6 ha liidufondi suhteliselt mõõdukad. Kõigepealt rahuldati ENSV vajadused ja ülejääk suunati · Tõusvad koormised ja kohustused. liidufondi. 1950 1960 1970
Käbin toetas neid ja kindlustas sel viisil teatud vabameelse valitseja oreooli. 1960. aastatel sai Käbini meeskonna võtmefiguuriks Vaino Väljas, kes 1971. aastal nimetati ideoloogiasekretäriks. I. Käbin nägi temas oma mantlipärijat. Hea läbisaamine Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid eksperimente. Hrustsov käis ka mitteametlikult Eesti oludega kohtumas. Sel ajal olid sunderaldised liidufondi suhteliselt mõõdukad. Üldjoontes toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ning alles ülejääk suunati liidufondi. Eesti NSV muutus omamoodi näidisvabariigiks terves liidus. Olukord hakkas muutuma L. Breznevi valitsemisajal, mil sunderaldised liidufondi märgatavalt suurenesid. xi. Sulaaja algus Stalini surmale järgnes liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna elu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades
Käbin ajas kogu oma valitsemise ajal laveerimispoliitikat, proovides täita nii Moskva käske kui arvestada eestlastega. *Käbin sai head suhted Hrustsoviga, kes käis Käbini kutsel 1954 ENSV oludega ka tutvumas. *Toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati ENSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi, sellepärast oli 60ndate lõpus ja 70ndate alguses toiduainetega varustamine ENSV rahuldatav. *Olukord hakkas muutuma Breznevi valitsemisajal, kui sunderaldised liidufondi märgatavalt suurendasid. *Sulaaja üheks tunnuseks oli senise vägivalla osaline heastamine e. rehabiliteerimine, mis ENSVs tähendas eelkõige nn. kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime osalist taastamist. *1956 toimus NLKP XX kongress, kus Hrustsov mõistis hukka Stalini isikukultuse. *ENSVs puudutas rehabiliteerimine eelkõige haritlasi, kes said võimaluse ,,vaimsest pagulusest" taas loometöösse lülituda.
aastal loodi viis kolhoosi. 1951. aastaks oli kolhoosides 95% kõigist taludest. 3. põllumajandusspetsialistide ette valmistamiseks avati põllumajandustehnikume ja loodi EPA Hrustsovi ajal: 1. kolhoosidel alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. 2. kolhoosnikud hakkasid osaliselt töötasu saama rahas, 50. aastate lõpus kogu palk rahas. Breznevi ajal: 1. Sunderaldised liidufondi suurenesid, sest oli vaja täita nn toitlusprogrammi. Tekkis toiduainete puudus. 2. Algas põllumajanduse spetsialiseerumine majandid läksid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Eesti hakkas kujunema NSV liidu sigalaks ja piimafarmiks. 3. ühismajandite juurde hakati looma abimajandeid, näiteks konservitehased 4. 1970. aastail hakati looma suurmajandeid. Miks kahanes kolhooside arv kahanes ja sovhooside arv suurenes?
annaabi.ee 
