päevakajalist või poliitilist tähtsust. Erilist tähelepanu vajab hävimisohtu sattunud kultuuripärand ja üha enam digitaalsena tekkiv kultuuriväärtus. Sundeksemplari seadus Sundeksemplar üldises mõistes on väljaandja poolt tasuta raamatukogudele loovutatav trükis, auvis või elektrondokumendi eksemplar. Vastu võetud 12. 02. 1997. a seadusega. Sundeksemplari seadus määrab kindlaks trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute sundeksemplaride loovutamise alused ja korra ning trükistele, auvistele ja elektroonilistele teavikutele ning nende sundeksemplaridele esitatavad nõuded. Kultuuriväärtuslike väljaannete säilitamine Eestis ja mujal Sundeksemplaride kogumise eesmärgid ja ülesanded Eestis tänapäeval Sundeksemplaride kogumise eesmärk on trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise
Ajaviitekirjandus - vastavalt võimalustele valik ajaviitekirjanduse kõikidest zanridest, hoiduda tuleb madalakvaliteedilistest ja toimetamata tõlkeraamatutest. Igasse rahvaraamatukogusse peab olema tellitud kvaliteetperioodika, sh. kultuuriväljaanded ja raamatukogundusalane kirjandus. Kirjanduse valimisel ei tohi raamatukoguhoidja kogude komplekteerija lähtuda isiklikest maitse- eelistustest ja oma maailmavaatelistest seisukohtadest. 41. Mis on sundeksemplaride kogumise eesmärk? Sundeksemplaride kogumise eesmärk on trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute riiklik hoiustamine ja kaitse 42. Mis on sundeksemplari objektiks?
Õppekirjanduse hankimisega toetatakse õppimist Komplekteerimisplaanid tuleb kooskõlastada nii, et vältida dubleerimist ja olla rahasäästlik. Rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida piiratud lugemisotstarbe ja lühiajalise tähtsusega trükiseid. Ei komplekteerita teavikuid, mis õhutavad vägivalda, solvavad inimõigusi või vähemusi. 40. Mis on sundeksemplaride kogumise eesmärk? Sundeksemplari kogumise eesmärk on rahvuskultuuri täieliku kogu loomine nende registreerimiseks, statistikaks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Kogutud võrguväljaanded tehakse üldsusele kättesaadavaks Interneti kaudu. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse neile riiklik hoiustamine ja kaitse. 41. Mis on sundeksemplari objektiks?
rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise 21 arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Kogutud võrguväljaanded tehakse üldsusele kättesaadavaks Interneti kaudu. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse trükiste, auviste, elektrooniliste teavikute ja võrguväljaannete riiklik hoiustamine ja kaitse. Sundeksemplar raamatukogudele tasuta loovutatav trükise, auvise ja elektroonilise teaviku eksemplar ning võrguväljaande koopia. Sundeksemplari objektiks on: 1) Eestis valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 2) välisriikides tellimisel valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud;
Dublettide kataloog saadeti 25 riigi 154 raamatukogule ning 16 Eesti asutusele, kuid vaheussuhted ei kujunenud muidugi kõigiga. Eestis kujunesid vahetussuhted kõige aktiivsemaks Riigiraamatukoguga, välismaal aga Soome ja Saksamaa raamatukogudega. Muukeelne Estica kasvas jõudsalt pea 9 000 köiteni, kuid eestikeelsete trükiste saamisega oli raamatukogul probleeme, eriti perioodikaga. Sundeksemplarid saabusid lünklikult. Pärast uue postiseaduse jõustumist 1923. aastal muutus sundeksemplaride saamine regulaarsemaks, kuid ikkagi pidi raamatukogu palju vaeva nägema, et trükikodadest kõiki trükiseid kätte saada. Alus nõukogude kirjanduse komplekteerimisele pandi 1923. aastal, mil õnnestus taastada sidemed Nõukogude Venemaa raamatukogude ja teadusasutustega. Sellele eelnes pea kahe aasta pikkune visa töö. Eriti nõudlikuks muutus raamatukogu 1924. aastast, kui asuti koostama rahvusbibibliograafiat ,,Eesti raamatute üldnimestik"
a välismaal ilmunud oma maad käsitlevad teavikud · tegutseb üleriigilise bibliograafiainfo keskusena · koostab koondkatalooge · juhendab teiste raamatukogude töökorraldust ja/või edendab koostööd · koordineerib teadus- ja arendustegevust raamatukogunduse valdkonnas jne. Õiguslik seisund: Rahvusraamatukogude kui rahvusliku kultuuripärandi kogujate ja haldajate ülesannete täitmiseks peavad olema seadusandlikud garantiid tasuta sundeksemplaride saamiseks ja nende säilitamiseks. RAHVARAAMATUKOGU ehk avalik raamatukogu (Public library) Universaalse koostisega raamatukogu, mis teenindab kogu kohalikku või piirkondlikku elanikkonda ning mida tavaliselt täielikult või osaliselt rahastatase kohalikust ja/või riigieelarvest. Rahvaraamatukogu kui demokraatlik asutus: peamine ülesanne on vahendada informatsiooni ja kultuuri. Osa ühiskonnas: valitsuse ülesanne on tunnetada konsensuse vajalikkust ühiskonna erinevate
kes on avatud uuele tehnoloogiale ja kes on valmis osalema riigi infosüsteemides. Rahvusraamatukogul ei ole aktiivset raamatukoguteenuse osutamise ülesannet, millest tulenevalt puudub neil raamatukogudel ka tõpselt ja konkreetselt määratletud kasutajate sihtrühmad. Rahvusraamatukogude kui rahvusliku kultuuripärandi kogujate ja haldajate ülesannete täitmiseks peavad olema seaduslikud garantiid tasuta sundeksemplaride saamiseks ja nende säilitamiseks. Kogud ja AB-d moodutavad terviku ning on osa Eesti avalikust inforessursist. Avalikud teenused on seadusest tulenevad üldkättesaadavad infoteenused, mida osutatakse võrguteenusena, teenustena teiste raamatukogude vahendusel ja lugemissaalides. Eesti RR arengut mõjutavad tegurid- Eliga: 1)ühinemine (uued võimalused-projektid, koolitused, tehnol. süsteemid), avaliku sektori ahenemine
annaabi.ee 
