Tulemuseks on suurem stabiilsus,parem teelpüsivus ja mugavus sõit. 6. Poolaktiivne vedrustus · Poolaktiivne vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit,muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koosööle nelja amortisaatoriga,mille l on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. 7. Aktiivvedrustus · Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisel . Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid , enda pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti,mis ütleb igale rattale täpselt millal , kui kaugele ja kui kiiresti liikuda. Rataste liikumine ei allu enam juhuslikule liikumisele tee , vedrude, amortisaatorite ja stabilisaatorvarraste
reziime, nagu näiteks diagonaalis asuvate rataste liikumise juhtimise ja üksiku ratta liikumiste kontrolli stabilisaatorivarda asemel. Poolaktiivne vedrustus - Poolaktiivset vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit, muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koostööle nelja amortisaatoriga, millel on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. Mõnikord (va. Spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja Hydragas vedrustused. Aktiivvedrustus - Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti, mis ,,ütleb"
režiime, nagu näiteks diagonaalis asuvate rataste liikumise juhtimise ja üksiku ratta liikumiste kontrolli stabilisaatorivarda asemel. Poolaktiivne vedrustus - Poolaktiivset vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit, muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koostööle nelja amortisaatoriga, millel on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. Mõnikord (va. Spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja Hydragas vedrustused. Aktiivvedrustus - Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti, mis „ütleb”
diagonaalis asuvate rataste liikumise juhtimise ja üksiku ratta liikumiste kontrolli stabilisaatorivarda asemel. 1.4 Poolaktiivne vedrustus - Poolaktiivset vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit, muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koostööle nelja amortisaatoriga, millel on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. Mõnikord (va. Spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja Hydragas vedrustused. 1.5 Aktiivvedrustus - Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti, mis
pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA juhtarvuti koostööle nelja amortisaatoriga, millel on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. Mõnikord (va. spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, Monroe® pidevalt reguleeritav nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja elektrooniline vedrustus
7. Välundpinge suurim amplituud (Output voltage swing UOmax) Üldreeglina on ta lähedane toitepingega täpsemalt viimasest mõnevõrra väiksem. 8. Ühissignaali suubumistegur (Common mode rejection ratio CMRR) ideaalselt OPvõimendil peaks olema see suhe null, sest OPvõimendi summutab ühissignaali toime. Reaalselt see aga nii ei ole ja see antakse sumbumisena logaritmilistes ühikutes, ning ta on 60 kuni 120dB. 9. Toitepinge muutuste summutustegur (Power supply rejection ratio PSRR) see avaldub toitepinge mittestabiilsuse mõju väljundpingele, mida väiksem see tegur on, seda vähem mõjutab toitepinge. Ideaalsel OPvõimendil peaks olema see arv null. 10. Väljundvool suurim väljundvool mida antud OPvõimendi on võimeline arendama. 11. Väljundpinge kasvu kiirus (Slew rate Vu) See parameeter näitab kui kiiresti muutub väljundsignaal, kui OPvõimendi sisendisse antakse hüppeline signaal.
amplituud mida antud võimendil on võimalik saada ta on toitepingest mõnevõrra väiksem. 8. Ühissignaali summutus tegur CMRR see on opvõimendi võimendusteguri ja ühissignaali ühine suhe. Kui mõlemisse sisendisse anda samaaegselt ühesugune signaal ja kui opvõimendi oleks mõlema sisendi suhtes ideaalselt samasugune, siis peaks see summutustegur olema lõpmatalt suur see tähendab väljundpinge peaks olema null. Praktiliselt on aga opvõimendid erinevatele sisenditele mõnevõrra erinevate omadustega. Ja seetõttu on see tegur 60... 120dB. 9. Toitepinge muutuse summutus tegur see on tegur mis näitab kui võrd kajastub väljund signaalis toitepinge muutus. Ideaalsel juhul peaks ta olema null. 10
annaabi.ee 
