raamatukogud, Mesopotaamia Savitsivilisatsioon, Tsivilisatsiooni rajasid sumerid võtsid kasutusele ratta, kiilkiri, templite umber on linnad, Linnriigid linnu kaitsesid müürid, igal riigil oma jumal, linna keskel tsirkuraat, Kuninga ülesanded väepealik, kohtumõistmine, ülempreester, ei peetud jumalaks, Vabad kodanikud vabad käsitöölised ja talupojad - moodustasid sõjaväe, rahvakoosolekud , Semiidid võtsid kultuuri üle , sulandusid sumeritega ühte, kasutusele jäi semiitide keel Akadi riik (24 saj ) rajas Sargon, Vana-Babüloonia (18 saj ) Hammurapi lasi teha seadustekogu, raiuti kivvi need, riigi hävitasid hetiidid 16 sajandil Assüüria riik hirmuvalitsus Uus- Babüloonia Nebukadnetsar II ehitas palju, müürid, astmiktempel Marduki auks, USK Mesopotaamia Panteon - antropomorfsed , Anu Jumalate isa Enlil jumalate kuningas
Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Kesk- ja Lõuna-Ameerika põlisrahvaste kõrgkultuuride puhul võib kõige rohkem ehk tõmmata ühiseid jooni Vana-Egiptuse või siis Sumeritega, kes olid mõlemad Vana-Maailma suured tsivilisatsioonid. Olgugi, et asetseti erinevatel kontinentidel, suutsid mõlemad tsivilisatsioonid teha suuri arenguid. Mikk Harjo 11B
2 II osa 1. Tõesta 5-e näidetega, et Mesopotaamias olid 3000.aastaks eKr välja kujunenud tsivilisatsiooni tunnused. 1 Nad kasutasid kiilkirja 2Nad harisid põlde 3 Neil oli valitseja ja seadused 4 Arendasid kultuuri (matemaatika, astrloogia, kirjandus) 5ühiskond oli varanduslikult kihistunud (kodanikud, sõltlased,orjad) 2. Miks hääbusid sumeri linnriigid? .Sumeri rahvas sulandus semiitidega ühte ja kadus ajaloost. Sõltumatud linnriigid hääbusid koos Sumeritega ja asemele tekkisid suurriigid. 3. Selgita Hammurapi tegevuse ajaloolist tähtsust. Kuningas Hammurapi oli maailma esimese teadaoleva seadustekogu kehtestaja. 4. Selgita Nebukadnetsari tegevuse tähtsust Mesopotaamia arengule. Pani rõhku ehituskunstile ja selle arengule. 5. Selgita näitega, miks võib mesopotaamlaste usku nimetada pragmaatiliseks. Sest nad ei uskunud hauatagusesse ellu ja üritasid elu ajal jumalate soosingut saada neid ülistades. 6
· Muumiale pannakse ka surnumask, siseelundid purkidega veovanker. ka hauakambrisse Semiidid- sumeri kultuuri pärijad. Mesopotaamia põhjaosas. Võtsid üle kiilkirja ja osa kultuurist. Semiidi keel tõrjus sumeri keele 14. Egiptuse kirjatüübid käibelt. Sulasid sumeritega ühte, sumerid kadusid ajaloost. Käibel oli 3 kirjatüüpi: 1. Hieroglüüfkiri (esinduslikud tekstid) 17. Mesopotaamias asunud suurriigid 2. Hierootiline kiri (preestritel) Arkadi riik, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia 3. Demootne kiri (rahval) 18. Mesopotaamia eluolu
linnad. Tähtsamad linnad moodustasid omaette sõltumatud linnriigid. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele püstitati ristkülikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat. Hiljem sulas sumeri rahvas semiitidega ühte, nende kultuuri edasiarendajateks said semiidid. Kui kiilkiri ja sumerite vaimne pärand püsis Mesopotaamia tsivilisatsioonis veel aastatuhandeid, siis sõltumatud linnriigid hääbusid koos sumeritega. Üksteise järel kerkisid Mesopotaamias esile paljusid linnu ja piirkondi ühendavad suurriigid. Järgnevatel sajanditel kerkisid Mesopotaamias esile Assüüria ja Babüloonia riik. Viimase pealinnast Babülonist sai toonase maailma suurim ja uhkeim linn, kus paiknes peajumal Marduki astmiktempel- Paabeli torn. Kuningalossi võlvide kohale- katuseterassidele rajati rippaiad, mida nim. kuninganna Semiramise aedadeks. Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel
· Valmistasid pilliroost punutisi, samuti kasutati pilliroogu ehitamiseks, kütteks, kariloomadele allapanuks · Saviga vooderdati ehitisi. Savi oli ehutusmaterjal, kirjutumaterjal, tarbeesemete valmistamiseks (savinõud) Sumerid ja semiidid: Mesopotaamia põhjaosas elavad semiidid(juudid) võtsid järk-järgult üle sumerite kultuuri (kiilkirja).Nende osatähtsus Mesopotaamia elanikkkonnas suurenes pidevalt ning nad sulasid sumeritega ühte. Sumerid kadusid ajaloost ja ka nende sõltumatud linnriigid hääbusid. Sumeri kultuuri edasiarendajaks said semiiid, sumeri keel jäi püsima usulistes kombetalitustes, kirjanduses ja teaduses. Mesopotaamia pärast sumereid III aastatuhande teisel poolel eKr tekkisid suurriigid, millele allus kogu Mesopotaamia ja sageli ka naaberalad. Akadi riik rajati 24.saj-l eKr semiidi soost valitseja Sargon II poolt (oli leidlaps). Oli esimene impeerium
Päikesejumala Utu pühamu asus Larsas.Uuris asus kuujumalanna Nanna pühamu.Muinasaja usuteadlased olid paika pannud ka jumalate ja jumalannade vahelised suhted.Igal pajumalal oli pereja isegi teenijaskond.Vähem tähtsatel jumalatel oli altareid suurtes templites kuid neid austati ka väikestes, eraisikute elamute juures asuvates pühakodades. 3ndal aastatuhandel eKr, asus Babülooniasse üha rohkem semiidi rahvaid.nad segunesid sumeritega võttes omaks nende kultuuri ja kirja. Umbes 2300 ekr. Rajas Akadi valitseja Sargon esimese semiitide suurriigi. Seda aega iseloomustavad silmapaistvad saavutused kunsti vallas ja see oli ühtlasi aeg mil sumeri põrimusi hakati tõlkima akadi keelde. Kirja pandi ka algupäraseid semiidi teoseid.Semiidid samastasid osa oma jumalaid sumerite jumalatega. Sargoni rajatud dünastia hävitasid mägirahvad ja Uris ning võimule tuli uus kungingate suguvõsa
kultuuri vanimad leiud) peale kalastamise ja küttimise tegelesid viljakasvatamisega. Neoliitikumis 7 000 e.m.a. tekkisid maaviljelejate suured asulad, Catal Huyuk, Konya Konya tekkis 7000 e.m.a keskpaiku olid maaharijad, kes kasvatasid nisu, otra jms lambaid, valmistasid savinõusid. Viljakuskultussümboolika... ~ 4000 e-m-a. asulad, nt Trooja( tekkeaeg 3000 e.m.a.) Alates 3000. e.m.a. oli tihedates seostes sumeritega, akaditega Alates 2000 e.m.a. Egiptuses Mesopotaamia keel, kirjandus, kujutav kunst, arhitektuur. Väike-aasia etniline päritolu pole selge palju rahvusi. Edelas- Kaariad Kagus Kiliikia (tuntud mereröövlite poolest) Indo-eurooplaste sissetung 4000 at. lõpus või 3000 alguses. Indo-euroopa hõimude sissetung tuli läbi Kaukaasia, eriti paistsid silma Hetiidid, kelle algkodu oli lõuna-venemaa steppides, vb kaspia mere ääres. Hetiidid (kaardil punasega) Umbes 1700 e.m
Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid. Tsikuraat astmiktorn, mida sumerid hakkasid püstitama (kunstlikud mäed) Sumerid leiutasid kiilkirja ja panid aluse ka riiklusele. 24.saj eKr UMMA sumeri linnriigid ühendati. Seniidid elasid 3.saj eKr külg-külge kõrval sumeritega, kuid sugulust keele vahel pole. Akkad tähtsaim linnriikidest (akkadlased, akkadi keel tegemist seniiidi keelega) Sargon I (seniidi valitseja) allutas ~2350 eKr teised akkadlaste linnriigid ja siis alistas Mesopotaamia alad. Akkadlased võtsid sumeritelt palju üle, ka usust. Akkadi keel domineeris sumeri keele üle. Sumeri-akkadi religioon Mesopotaamia usund Mesopotaamia religioon: · Polüteistlik · Pühad toimingud · Astraalreligioon taevakehade austamine
annaabi.ee 
