tekib jõud mis toob teda tagasi sinna(vedru ja pendel). Suund võnkumine võnkumised tekivad ainult välise jõu allika abil(õmblusmasina nõel, mootori kolb) Hälve on kaugus tasakaaluasendist, Tähis x ja mõõtühik m Amplituud on maksimaalne hälve, Tähis x0 ja mõõtühik m Võnkesagedus näitab võngete arvu sektundis, Tähis f ja mõõtühik Hz () Võnkeperiood on ajavahemik ühe täisvõnke tegemiseks, Tähis T ja mõõtühik sek Harmooniline võnkumine on võnkumine mis ei sumbu ning mis võngub sin või cos funktsiooni põhimõttel, Valem X=x0*sin(2ft) X hälve x0 amplituud t aeg Resonantsiks nim võnke amplituudi tohutut kasvu juhul kui süsteemi enda võnkesagedus ühtib välise energi võnkesagedusega Nt:sõdurite marssimine sillal, kiikumisel hoo juurde andmine. Kasulik:Pilli kõlakast, hääle resonants suus, kontserdi saali akustika. Kahjulik: slidadel marssimisel sild puruneb. Lainetus on võnkumise levimine ruumis Nt:Merelaine, raadiolaine, helilaine,
Kondensaator laadub ja tühjeneb vaheldumisi 9. Kuidas oleneb sumbuvate võnkumiste amplituud ja periood takistusest? Kas nad muutuvad ajas? Mida suurem on takistus, seda kiiremini võnkumised sumbuvad ehk amplituud väheneb kiiresti kui takistus on suur. Amplituud kahaneb ajas eksponentsiaalselt xme-bt/2m järgi. Mida suurem on takistus, seda väiksem on periood, ajas ei muutu. 10. Kas elektromagnetilised vabad võnkumised sumbuvad, kui aktiivtakistus võrdub nulliga? Ei sumbu, sest siis on tegemist ideaalse võnkeringiga. Võnkeringil on teatud energia ja see ei kao kuhugi, sest pole aktiivtakistust, kus energia soojusena eralduks. 11. Sumbuvustegur-näitab kui kiiresti amplituuväärtus kasvab/kahaneb. Mida suurem on sumbuvustegur seda kiiremini amplituudväärtus kahaneb. =R/2L 12. Sumbuvuse logaritmiline dekrement-võnkumise amplituudi ja temale järgneva amplituudi suhte logaritm, iseloomustab sumbuvust ühe perioodi ulatuses. 13
tõusu, siis veereb see mäest alla tagasi. · Kui osakese energiast ei piisa, siis interaktsiooni Potentsiaaliauk ei toimu. 22.11.12 26 Tunneliefekt. · Kui potentsiaalibarjäär on piisavalt õhuke, võib osakese leiulaine tungida barjääri sisse. · Barjääris väheneb leiulaine amplituud kiiresti. · Õhukese barjääri korral laine ei sumbu täielikult ja osake osutub teisele poole Tuumareaktsioonidest põhineb barjääri jõudnuks. alfalagunemine tunneliefektil. Alfaosake saab väljuda tuumast just tunneliefekti abil · Seda nähtust nimetatakse tunneliefektiks. 22.11.12 27 Bohri aatomimudel · Elektroni leiulained püsivad aatomis elektriliste Bohri postulaadid.tõmbejõudude mõjul. ·Elektronid Kuna elektron saab olla
NÄRVIIMPULSS · Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv aktsioonipotentsiaalide laine: · Toimub membraani transientne depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine tasakaalupotentsiaalini (-60 mV) · Kui aksoni mingis piirkonnas tekib aktsioonipotentsiaal, siis selle piirkonnaga vahetult külgnevas alas tekib lokaalne depolarisatsioon, mis on piisav uue aktsioonipotentsiaali algatamiseks: · Signaali amplituud ei sumbu kuna kogu läbitava tee jooksul toimub signaali pidev võimendamine · Närvirakk genereerib ühe aktsioonipotentsiaali ca iga 4 millisekundi tagant · Aktsioonipotentsiaal levib piki aksonit kiirusega kuni 100 m/s Aktipotenstsiaal levib vaid ühes suunas. SIGNAALI ÜLEKANNE ÜHELT NEURONILT TEISELE · Närvirakkude "suhtlemise" viis on aktsioonipotentsiaali ülekandmine ühelt rakult teisele: · Kui aktsioonipotentsiaal on jõudnud aksonit pidi närviraku lõppu, siis vabaneb rakust
väikesed) muutused (tundlikkus). Süsteemi stabiilsust saab määrata karakteristliku polünoomiga. Et süsteem oleks stabiilne, peavad poolused paiknema ühikringi sees. Ka piirväärtusteoreeme võib kasutada ainult stabiilsete süsteemide puhul. Vabaliikumine: Põhjustatud mittenulliste algtingimuste poolt (y( 0) ≠ 0 ja x(0) ≠ 0). Vabaliikumine näitab süsteemi väljundi sõltuvust algtingimustest. Vabaliikumine ei ole mõjutatav, sõltub algolekust x(0), tavaliselt sumbuv. Kui ei sumbu on süsteem ebastabiilne. Sundliikumine: Sundliikumine ehk sunnitud liikumine näitab, kuidas süsteemi sisend mõjutab tema väljundit. Sõltub sisendist u(t). Tasakaaluolek: Tasakaaluolek on süsteemi püsiolek nulliste sisendmuutujate korral (kõik olekumuutujad on konstantsed). Lineaarse süsteemi ainus tasakaaluolek on määratud ainuüksi süsteemi omadustega. Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa
selliste lahenduste pikaajalisel toimel tekivad isolaatori pinnale juhtivad söestunud rajad trekid e. roomerajad o Trekid põhjustavad (ka kuiva) isolaatori lahenduspinge olulist alanemist. o Sellist protsessi nimetatakse trekinguks ja isolaatorite materjal peab olema võimalikult trekingukindel. 2. Kui märgunud isolaatori pinna takistus on väike, siis on lekkevool suhteliselt suur ja tekkinud kaar ei sumbu vaid kasvab kiirusega umbes 50 m/s kuni isolaatori täieliku ülelöögini. Kuna isolaatori pinna osaliseks kuivamiseks kulub teatud aeg, siis nn. märg- ja saastlahendused saavad areneda ainult kestaval (vahelduv)pingel. Impulsspinged ülalkirjeldatud lahendusmehhanismi ei vallanda. 29. Saastlahenduspinge ja selle suurendamise võimalused Saastlahenduspinge leidmine Joonis 2.36 Saastlahenduspinge arvutamisel kasutatavad isolaatori parameetrid Lekkevool: Lekkeraja ,
6 pinged σ1 ja σ2 ,siis tsüklite arvu kasvades plastsete deformatsioonide juurdekasv sumbub ja betoon ei purune, vastasel korral (pinge σ3 joonisel) deformatsioonide juurde- kasv ei sumbu, mis viib betooni puru- nemisele. Joonis 1.6 13 Tabel 1.2 - Betooni pinge- ja deformatsioonikarakteristikud (Eurokoodeks 2 tabel 3.1 Betooni tugevusklassid Analüütiline seos /selgitus
perioodilisust kirjeldatakse samade suurustega nagu pöörlemist: aega, mis kulub pendlil ühe täisvõnke tegemiseks (liikumiseks “sinna ja tagasi”) nimetatakse perioodiks, selle pöördväärtust aga sageduseks. Neile suurustele lisandub veel hälve, mis näitab pendlikeha kaugust tasakaaluasendist. Hälbe suurus on määratud faasiga. Maksimaalset hälvet (suurimat kaugust tasakaaluasendist) nimetatakse amplituudiks. Kui võnkumiste amplituud ei muutu, siis öeldakse, et võnkumised ei sumbu. Faasi mõiste on füüsikas üks raskemini omandatavaid mõisteid. Ja sellel on vähemalt kaks põhjust. Esiteks ei saa faasi otseselt mõõta nagu amplituudi või hälvet. Seda tuleb arvutada, näiteks nurksageduse ja aja järgi ( t). Faas on harmoonilise funktsiooni (siinus- või koosinusfunktsiooni) argument ja seda mõõdetakse radiaanides. Vaatleme ainult elastsuslaineid, mis on tingitud elastsusjõudude üleandmisest gaasis, vedelikus või sellel pinnal ning tahkes aines.
Hoovused. Kannavad edasi mandrilt merre erodeeritud materjali. Upwelling rannast püsivalt eemale puhuvad tuuled põhjustavad külma merevee üleskerkimise ja upwellinugte tekkimise. Tuul pühib ranniku lähedalt pinnavee minema, ja sügavamalt kekrib asemele külm vesi. Globaalne hoovuste süsteem. Tsunaami tekib üldiselt maapinna suure osa liikumisel mere all (maavärin). Tsunami lainekõrgus pole väga suur, kuid veemass on nii tohutu, et see ei sumbu. Setete järgi saab leida infot ka minevikus toimunud tsunamide ja nende sageduse kohta. (Nt.indoneesias) Maateaduste alused I (12.okt) Rannikukeskkonnad. -kulutusrannikud : esineb ranna-astang, pank. Rannajoon taandub, jääb alles veealune murrutuslava. Murrutuslava sügavus on vastavuses lainete vee alla ulatuva mõjuga (poole lainepikkuse sügavale). -kulutusrannikute õgvendamine : väljaulatuvad rannaastangud, neemikud jms abradeeritakse kiiremini.
kasutatakse ainult väikeste voolude korral, kui tarbitav vool ei ületa kümmet milliamprit. a b c 32 R f R f X L X Cf X C R t R t R t U sis U sis U sis U välj U välj U välj JOONIS 3.12. LC filtri toime on märksa tugevam. Tema oomiline takistus on väga väike ja seetõttu on alaliskomponendi pingelang väga väike ja nii võime öelda, et alaliskomponent LC filtris ei sumbu. Ta sisaldab kaks energiat salvestavat elementi, induktiivsuse ja mahtuvuse, millesse mõlemasse salvestub energia pulseeriva pinge tõusul ja mis annavad salvestatud energia tarbijasse pulseeriva pinge langedes. LC filtri aseskeem vahelduvvoolule (joon.3.12c) aga näitab, et kui induktiivpooli induktiivsus on piisavalt suur, siis tekib vahelduvkomponendile induktiivsusel küllalt suur pingelang ning seetõttu sumbub vahelduvkomponent LC filtris väga tugevalt.
a b c JOONIS 3.12. 23 LC filtri toime on märksa tugevam. Tema oomiline takistus on väga väike ja seetõttu on alaliskomponendi pingelang väga väike ja nii võime öelda, et alaliskomponent LC filtris ei sumbu. Ta sisaldab kaks energiat salvestavat elementi, induktiivsuse ja mahtuvuse, millesse mõlemasse salvestub energia pulseeriva pinge tõusul ja mis annavad salvestatud energia tarbijasse pulseeriva pinge langedes. LC filtri aseskeem vahelduvvoolule (joon.3.12c) aga näitab, et kui induktiivpooli induktiivsus on piisavalt suur, siis tekib vahelduvkomponendile induktiivsusel küllalt suur pingelang ning seetõttu sumbub vahelduvkomponent LC filtris väga tugevalt.
6 pinged 1 ja ,siis tsüklite arvu kasvades plastsete deformatsioonide juurdekasv sumbub ja betoon ei purune, vastasel korral (pinge joonisel) deformatsioonide juurde- kasv ei sumbu, mis viib betooni puru- nemisele. Joonis 1.6 13 Tabel 1.2 - Betooni pinge- ja deformatsioonikarakteristikud (Eurokoodeks 2 tabel 3.1 Betooni tugevusklassid Analüütiline seos /selgitus
annaabi.ee 
