sulu puhastamist visatakse kühvli täis turvast ja natuke põhku ning põrsaid peetakse rühmasulgudes. Kuid poegimislautades kasutatakse allapanu alati, iga emis on oma sulus. Tiinete emiste sulus, kui on teada, et nad hakkavad peagi poegima, visatakse neile suures koguses turvast. Kui põrsad sünnivad, siis on neil pehmem pind ja ka soojem. Ning hiljem kui põrsad sündinud, siis jätkatakse allapanu panemist sulgudesse. Kesikutel peab olema sulupinda 1 m2[3]. Kesiku laudas on sulu pikkus 3,8 m ja laius 4,95 m.Sulu pindala arvutamiseks tuleb laius ja pikkus omavahel korrutada: 3,8 x 4,95 =18,81 m2. Et arvutada sulupinda ühele seale, selleks tuleb sulu pindala jagada sigade arvuga sulus: 18,81 : 20= 0,95 m 2. Arvutuste põhjal võin öelda, et kesikute laudas on loomale piisavalt ruumi. 9 6.2 Söötmine ja söödakasutus
Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka vabalt sügavallapanul. Lauda põrand on valmistatud monoliitbetoonist ning kaetud põhukihiga. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2. Noorkulte võib pida- da esialgu ka rühmasulus (2-4), kusjuures ühele kuldile on ette nähtud 2-3 m2 sulupinda. Tähtis on, et kuldid regulaarselt jalutaksid, muidu nad rasvuvad, halveneb sperma kvaliteet ja alaneb suguline aktiivsus.Sulgude planeerimisel tuleb emised võõrutusjärgselt paigutada kuldi kõrvalsulgudesse. Imetavate emiste pidamine Vahetult enne poegimist (1 nädal) paigutatakse tiined emised poegimissulgudesse. Poegimine ja poegimisjärgne pidamine toimub nii osalise-, täisrest- kui ka monoliitpõrandaga
Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka vabalt sügavallapanul. Lauda põrand on valmis- tatud monoliitbetoonist ning kaetud põhukihiga. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2. Noorkulte võib pidada esialgu ka rühmasulus (2-4), kusjuures ühele kuldile on ette nähtud 2-3 m2 sulupinda. Tähtis on, et kuldid regulaarselt jalutaksid, muidu nad rasvuvad, halveneb sperma kvaliteet ja alaneb suguline aktiivsus.Sulgude planeerimisel tuleb emised võõrutusjärgselt paigutada kuldi kõrvalsulgudesse. Imetavate emiste pidamine Vahetult enne poegimist (1 nädal) paigutatakse tiined emised poegimissulgudesse. Poegimine ja poegimisjärgne pidamine toimub nii osalise-, täisrest- kui ka monoliitpõrandaga individuaalsulus (vastavalt sellele ka allapanu kasutamine ja
Kunstlikul seemendamisel on vajalikuks osutunud emise fikseerimine. Eelistatav on sulg, mis seda võimaldab emise latrisse panemisega või mõne seadme abil. Põhikarja täienduseks on nooremiseid soovitatav kasvatada oma karjast, sest nad on immuunsed antud seafarmi mikrofloora suhtes ja see on ka majanduslikult tasuvam. Sulgu paigutatakse 10 nooremist ja sulupinda olgu 10% enam kui _ Raskete traumade vältimiseks tuleks ühte sulgu panna sarnases konditsioonis olevaid üheraskuseid emiseid. 33 samaealistel nuumikutel. Ülejäänud zootehnilised nõuded nende sulgudele on analoogilised täiskasvanud emiste sulgudele esitatavate nõuetega. LOOMORGANISMI TOITUMINE Kõik elusorganismid vajavad oma normaalseks elutegevuseks kolme faktorit – õhku, vett ja toitu
teisele 2. kohene ehk järsk võõrutamine tuleb emisel paar päeva ennem jätta ratsioonist välja sellised söödad, mis mõjuvad hästi piimatootmisele. 12.Võõrdepõrsaste pidamine. Võõrutusjärgselt aeglustub mõneks ajaks põrsaste kasv ja nad on vastuvõtlikumad haigustele. Võõrdepõrsaid hoitakse rühmasulus (30-120 päeva vanused), kus optimaalne põrsaste arv on kuni 20. Kui on liigset sulupinda, siis see reostatakse ja kui on vähe sulupinda, siis põrsad häirivad pidevalt üksteist. Vastavalt kehamassile on võõrdepõrsastel vaja sulu kogupinda 0,3...0,5 m2 ühe põrsa kohta. Künast söötmisel peavad kõik sead mahtuma samaaegselt küna äärde sööma. Ühele põrsale tuleb tagada 0,2 m söödafronti. Kui söödetakse söödaautomaadiga (groba 20), siis seal peab arvestama, et kui on 20 põrsast, siis 2 automaati, 15 põrsast saab ka 1 automaadiga hakkama.
Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Seakasvatuses on varavalmivus väga tähtis. Tavapäraselt realiseeritakse nuumsead 100 kg raskuselt ja nende vanus peaks olema 6 kuud e. 180 päeva. Intensiivsem söötmine või tõugude ristamine lühendab seda vanust 2...3 nädalat. Sellega suureneb majanduslik efektiivsus, sest lüheneb tapaküpsuse saavutamise aeg, mis omakorda võimaldab vabanevat sulupinda kasutada uute sigade nuumamiseks. Suguloomadel ja tööloomadel, kelle eluiga peaks olema pikem, taotletakse mõõdukat varavalmivust. Samuti piimaveistel eelistatakse mõõdukat varavalmivust. Seepärast ei taotleta noorloomade üleskasvatamisel maksimaalseid massi-iibeid, vaid toidetakse normaalsel tasemel ja välditakse organismi ületoitmist ja kasvamist. Lehmadel on varavalmivuse näitajaks tavaliselt esimese seemenduse vanus ja esmaspoegimise iga (EPI)
Kvaliteet Energia MJ/kg/ka MJ/kg Kehv 7,5 6,25 Keskmine 8,5 7,0 Hea 9,5 8,0 Lammastele vajalik sulupind ja söödafront (ühe lamba kohta) sulupinda,m2/lamba kohta söödafronti, m/lamba kohta Utt ilma talledeta 0,7-1.0 0,4 Utt ühe tallega 1,2-1,5 0,6 Utt kahe tallega 1,5-1,75 0,7 Jäär üksiksulus 3,0-4,0 0,5 Jäär rühmasulus 1,5-2,0 0,5 Karja täienduseks: noorutt 0,4-0,5 0,2
annaabi.ee 
