tagasitäitetöödeks 205-Milliseid masina omadusi iseloomustab autogreideri telgede valem? Läbivus,Manööverdusvõime 211-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite tüübid pöördemehhanismide arvu järgi. Ühe pöördemehhanismiga,Dubleeritud pöördemehhanismiga 217-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite võimalikud lisatööorganid peale koppade. Hüdrauliline piikvasar,Kraana konks,Võsalõikaja,Vibrosüvistaja või vibroramm,Vaiade ja sulundseinte elementide välja tõmbaja jne Samuti võivad nad olla baasmasinaks Vaia tööde masinale,Kohtvaiade puurmasinale,Hüdromehhaniseerimis vahendeile 223-Nimetage lööktoimelised pinnaste tihendamise masinad. Erinevad tambitsad või tampimismasinad, käsitambitsad 229-Kuidas nimetatakse läbi löömiseks kasutatavaid seadmeid? Mehaanilised mutid 235-Mida nimetatakse purustusastmeks? Purustusaste on lähtematerjali tera
Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve ning maapinnale mõjuv koormus ühelt poolt ja pinnase passiivsurve teiselt poolt. Summaarse koormusskeemi koostamine on kõrval joonisel. Aktiivsurve leitakse valemiga Pa =0,5 ´Ka(d+h+h0)2 Ka = tan2 (450 -/2) kus ´ on pinnase mahukaal h - pinnase kõrgus; h0 = q / ´ on redutseeritud koormus; d - sulundseina süvistussügavus. Passiivsurve leitakse valemiga Pp = 0,5 ´Kpd2 ; Kp = tan2 (450 + /2). Sulundseinte materjalideks on tänapäeval põhiliselt teras (rb või puit). Enamasti kasutatakse valmisprofiile, kusjuures elementide ristlõige valitakse sulundseina momendiepüüri järgi. 37. TUGISEINA TÖÖTAMISE PÕHIMÕTE, KOORMUSTE SKEEM. MILLELE KONTROLLITAKSE? Nõlva varisemist võib takistada ka tugiseintega. Tugiseinad võivad olla massiivsed (kivist või betoonist) või õhukeseseinalised (raudbetoonist). Massiivsete tugiseinte püsivus tagatakse seina omakaaluga
, ( 6.6.3 ) milles tk kopa täitmise aeg ; ttp pöörde aeg täis kopaga ; tt kopa tühjendamise aeg; ttt tagasipöörde aeg tühja kopaga. 217-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite võimalikud lisatööorganid peale koppade. a) hüdrauliline piikvasar ; b) kraana konks; c) võsalõikaja ; d) lammutustangid ; e) vibrosüvistaja või vibroramm ; f) vaiade ja sulundseinte elementide väljatõmbaja jne. Samuti võivad nad olla baasmasinaiks: a) vaiatööde masinaile, b) kohtvaiade puurmasinaile , c) hüdromehhaniseerimis vahendeile . 218-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid tööseadme tüübi järgi? a) kettekskavaatorid (vt TV lk 28 joon 4.26 ja 4.27); b) rootorekskavaatorid 219-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid kaevamisviisilt? a) pikikaevamisega vt TV joon 4.27);
alusvankrit liigutamata. 216-Mida võimaldab rippekskavaatori tööseadme põikinihutus? Võimaldab masinaga kaevata vertikaalsete seintega kraave tõkke vahetus läheduses ja suure laiusega kraave masina alusvankrit liigutamata. 217-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite võimalikud lisatööorganid peale koppade. a) hüdrauliline piikvasar b) kraana konks c) võsalõikaja d) lammutustangid e) vibrosüvistaja või vibroramm f) vaiade ja sulundseinte elementide väljatõmbaja jne. Samuti võivad nad olla baasmasinaiks: a) vaiatööde masinaile , b) kohtvaiade puurmasinaile , c) hüdromehhaniseerimis vahendeile 218-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid tööseadme tüübi järgi? a) kettekskavaatorid (vt TV lk 28 joon 4.26 ja 4.27); b) rootorekskavaatorid 219-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid kaevamisviisilt? a) pikikaevamisega (vt joon 4.27); b) põikikaevamisega
Suurem süvis võib osutuda vajalikuks suhteliselt suure horisontaalkoormusega vundamendi püsivuse tagamiseks. 4.3.3 Hüdrogeoloogiliste tingimuste arvestamine Kui võimalik tuleks vundament rajada pinnasevee tasemest kõrgemale. Pinnasevee tasemest sügavamale rajamine komplitseerib ehitamist. Ehituse ajaks peab veetaseme alandama. Sellega võib kaasneda pinnase struktuuri rikkumine ja naaberhoonete täiendav vajumine. Enamasti on vajalik sulundseinte rajamine. Agressiivse pinnasevee korral on vajalik konstruktsioonide kaitsmine. Allapoole pinnasevee taset ulatuva keldri puhul on vajalik hüdroisolatsioon või veetaseme püsiv alandamine. Kõik see suurendab ehitise maksumust ja pikendab ehitamise aega. 4.3.4 Pinnase külmumise arvestamine Pinnase külmakerkeoht sõltub väga paljudest teguritest: - pinnase terastikulisest koostisest, - veesisaldusest, - kapillaartõusu kõrgusest, - pinnasevee tasemest,
..2,5 m3); e) suured (Vk = 3,0...6 m3); f) ülisuured (Vk = 6...15 m3). 214-Mida võimaldab vertikaalsarniiriga kaheosaline nool? 215-Mida võimaldab kopavarre ristliigendiga kinnitus noole külge? 216-Mida võimaldab rippekskavaatori tööseadme põikinihutus? 217-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite võimalikud lisatööorganid peale koppade. a) hüdrauliline piikvasar b) kraana konks c) võsalõikaja d) lammutustangid e) vibrosüvistaja või vibroramm f) vaiade ja sulundseinte elementide väljatõmbaja jne. Samuti võivad nad olla baasmasinaiks: a) vaiatööde masinaile , b) kohtvaiade puurmasinaile , c) hüdromehhaniseerimis vahendeile 218-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid tööseadme tüübi järgi? a) kettekskavaatorid (vt TV lk 28 joon 4.26 ja 4.27); b) rootorekskavaatorid 219-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid kaevamisviisilt? a) pikikaevamisega (vt joon 4.27); b) põikikaevamisega
Suurem süvis võib osutuda vajalikuks suhteliselt suure horisontaalkoormusega vundamendi püsivuse tagamiseks. 35. Hüdrogeoloogiliste tingimuste arvestamine Kui võimalik, tuleks vundament rajada pinnasevee tasemest kõrgemale. Pinnasevee tasemest sügavamale rajamine komplitseerib ehitamist. Ehituse ajaks peab veetaseme alandama. Sellega võib kaasneda pinnase struktuuri rikkumine ja naaberhoonete täiendav vajumine. Enamasti on vajalik sulundseinte rajamine. Agressiivse pinnasevee korral on vajalik konstruktsioonide kaitsmine. Allapoole pinnasevee taset ulatuva keldri puhul on vajalik hüdroisolatsioon või veetaseme püsiv alandamine. Kõik see suurendab ehitise maksumust ja pikendab ehitamise aega. 36. Pinnase külmumise arvestamine Pinnase külmakerkeoht sõltub väga paljudest teguritest: - pinnase terastikulisest koostisest, - veesisaldusest, - kapillaartõusu kõrgusest, - pinnasevee tasemest, - külmumissügavusest,
koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve ning maapinnale mõjuv koormus ühelt poolt ja pinnase passiivsurve teiselt poolt. Summaarse koormusskeemi koostamine on kõrval joonisel. Aktiivsurve leitakse valemiga Pa =0,5 ´Ka(d+h+h0)2 Ka = tan2(450 -/2) kus ´ on pinnase mahukaal h - pinnase kõrgus; h0 = q / ´ on redutseeritud koormus; d - sulundseina süvistussügavus. Passiivsurve leitakse valemiga Pp = 0,5 ´Kpd2; Kp = tan2(450 + /2). Sulundseinte materjalideks on tänapäeval põhiliselt teras (rb või puit). Enamasti kasutatakse valmisprofiile, kusjuures elementide ristlõige valitakse sulundseina momendiepüüri järgi. 6.2. TUGISEINAD. Nõlva varisemist võib takistada ka tugiseintega. Tugiseinad võivad olla massiivsed (kivist või betoonist) või õhukeseseinalised (raudbetoonist). Massiivsete tugiseinte püsivus tagatakse seina omakaaluga. Raudbetoonist
annaabi.ee 
