- Häälekurdude võngete amplituudist 4. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 5. Düsfoonia põhjuseks on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 6. Rääkides satub liigselt õhku ninaõõnde. Millega on tegemist? 7. Düsfoonia ehk häälepuude korral võib: 1. Afoonia on tingitud a. Häälepaelte sulgumatusest b. Häälepaelte liiga tugevast sulgusest c. Häälepaelte osalisest sulgusest d. Häälepaelte ebakorrapärasest sulgusest 2. Resonaatorsüsteem mõjutab hääle a. Kõla ehk tämbrit b. Tugevust c. Kõrgust d. Kiirust 3. Hääle funktsionaalsüsteem koosneb kolmest osast. Need on a. Resonaatorsüsteem b. Hingamissüsteem c. Hääle tekitamise ehk vibraatorsüsteem Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ d. Häälduselundid 4. Meeri Kompuse uurimistööst selgus, et uuritud õpetajatest esines häälehäire a
uneaegsed hingamiskatkestused korduvalt, need võivad kesta ka üle minuti. Sellise inimese uni on häiritud, ta ärkab sageli ega tunne end hommikul puhanuna. Pikemat aega kestva hingamispausi ajal katkeb hapniku juurdevool organismi ja areneb kudede hapnikuvaegus. Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esinevad sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast. Enamasti tekib uneapnoe ülemiste hingamisteede sulgusest neelu-, keele- ja kõrili-haste toonuse languse tõttu une ajal. Sellist uneapnoe vormi nimetatakse obstruktiivseks uneapnoeks ehk unelämbustõveks. Harvem kujuneb uneaegne hingamisseiskus hingamise regulatsioonimehhanismide häirest une ajal. Selle põhjuseks võib olla mitut tüüpi ajukahjustus aga ka krooniline südamepuudulikkus. Uneapnoe, eriti selle keskmise raskusega ja raske väljendusvorm, on tõsine haigusseisund.
Valu sagedus on varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib sagedus muutuda. Ataki ajal on pulss kiirenenud, et parandada verevoolu südame pärgarteritesse. Iiveldus, nõrkus, pearinglus. Higistamine. Õhupuudustunne ja südamepekslemine (ebaregulaarne südametöö, "loperdamine"). Südamelihase ehk müokardi infarkt tekib tavaliselt ühe südame veresoone ehk pärgarteri või selle haru sulgusest trombi, harvem emboli või veresoone spasmi tõttu. See on äkki tekkiv tugev valusööst rinnus, millega kaasneb sageli surmahirm, Verevarustuse katkemise tõttu tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala. Miks tekib südamelihase infarkt? Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu.See on pöördumatu südamelihase kahjustus.
● Seedetegevuse kiirust mõjutab autonoomse NS üldseisund. PARASÜMPAATIKUSkiirendab SÜMPAATIKUSaeglustab soole eritumisfunktsiooni ja motoorikat. - Kriisisituatsioonis võib sool aktiviseeruda (eksamidiarröa) ● Peensoole sisaldis peab pidevalt edasi iikuma,sulgused on eluohtlikud - soole obstruktsioon e sulgus tekib kui sisaldise liikumine on mehaaniliselt takistatud (liited, kivid); soole peristaltika tugevneb sulgusest kõrgemal; rõhk sooles tõuseb ja pt-l võivad tekkida valud; kestval olukorral võib in surra. KÕHUNÄÄRE ehk pankreas PANCREAS ● Paikneb peamiselt epigastriumis, ristipidiselt kõhuõõne tagaseinal, mao taga, L1-2 kõrgusel, komakujuline, sagarikulise ehitusega, 16x4x2cm, 70-80g, kahvatu hallikasroosa. ● Läbib kõhunäärmejuha, mis avaneb duodeenumispapilla Vateri´l koos ühissapijuhaga, mille suudmes on m. sphincter Oddi.
ja väsimus perikardiit südame väliskesta (epikardi ja südant ümbritseva perikardi) põletik, serooskilede puhul võivad tekkida fibriinist liited (adhesioonid) epi- ja perikardi vahel tekitavad pidevat valu pankardiit põletikus kogu südame sein, kõikvõimalikud nähud · Südamelihase verepuudus e müokardi isheemia tavaliselt südame arterite ahenemisest või sulgusest tingitud verevarustuse puudulikkus, kui müokardi rakud juba surevad, siis tekib infarkt Südameõõs on vaheseinte abil jagatud kaheks pooleks parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri), ning kumbki pool omakorda kaheks ülemised osad on kojad, alumised on vatsakesed. Välispinnal on kodade ja vatsakeste piiril näha pärgvagu; vatsakeste vahel eesmine ja tagumine vastakestevaheline vagu. Kumbki koda koosneb sileda sisepinnaga päriskojast ja
Haarab siis uppuja lõuast või juustest ning tirib ta kaldale. Kahe uppuja lahutamine Päästja ujub viletsama ujuja selja taha, haarab kätega tema lõuast. Samas surub sirge jala teise hädasolija õlale, tõmmates lõuast haaratut enda poole. Niiviisi eemalduvad teineteise külge klammerdunud uppujad. 116 Uppunu elustamine Uppumise põhjuseks on lämbumine, mis on tingitud hingamisteede sulgusest vedelikuga. Uppunu elustamine koosneb kolmest põhilisest võttest: hingamisteede avamine; kunstlik hingamine; südame kaudne massaaž. Hingamisteede avamine Aseta uppunu lamama paremale küljele, ava suu ja kontrolli, kas suus ja neelus ei ole võõrkeha (okse, pori, jm.). Võõrkeha olemasolul kõrvalda see oma kahe sõrme pühkiva liigutusega läbi suu ja neeluõõne. Kui uppunu lähima kümne sekundi jooksul ei hakka hingama, pööra ta seliliasendisse. Lasku
tahhükardia, vererõhu langus, külm higi, hirm, tasane säästev hingamine. Terminoloogia Abdoomen – kõht, alakeha Kaitsepinge – juba kerge surve mõjul kõhule tõmbuvad kõhukatted pingule ja tekitavad valu Äge kõht – ägedate, sageli eluohtlike haiguste korral abdoomeni piirkonnas äkki ilmnevad sümptomid Antiemeetikum – oksendamise ja iivelduse leevendamiseks kasutatav ravim Apenditsiit – pimesoole ussripiku põletik Iileus – soole parees või soole sulgusest tingitud talitlushäire Koolik – krambilaadsed, hootised kõhuvalud Blumbergi fenomen (sümptom) – patsiendi läbivaatamise käigus kõhukatetele vajutava käe äravõtmisel tekkiv valu Mesenteriaalsed veresooned – mesenteeriumis asetsevad veresooned, enamiku sooleosade jaoks ainukesed verevarustuse tagajad 331 Mesenteerium – soolekinnisti, soolte ja kõhu tagaosa side Meteorism – soolegaaside hulga suurenemine Pankreatiit – kõhunäärmepõletik
annaabi.ee 
