sensoorsete närvide kaudu edastatakse venitus seljaajju, sealt edasi peaajju. Inimene tunneb põie täitumist alles siis, kui erutus on peaajju jõudnud. Tekib urineerimis vajadus. · Põis iseeneslikult normaalselt ei tühjene. Seda vaid siis, kui peaaju koorest läheb vastav käsklus mööda seljaaju alanevaid juhteteid ristluu piirkonda, n. pudenduse närviraku kehadele, selle kaudu välisele sulgurlihasele, mis lõõgastub. Samal ajal sisemisele sulgurlihasele tuleb pidurdav impulss n. pelvicuse kaudu silelihasele, see ka lõõgastub. Tühjenemise faasis domineerib parasümpaatilise NS erutus- tekib põie venitusel. Parasümpaatikuse mõjul tõmbuvad põie seinalihased kokku, sulgurid on lõõgastunud, toimub põie tühjenemine. Põie normaalset talitlust häirivad: · Peaaju, seljaaju vigastused. Kui kakteb ühendus pea ja seljaaju vahel, siis 1-5 nädalat
võib ta mahutada ka märksa rohkem (isegi üle poole liitri). Põieseinte venitus ehk tuntav urineerimisvajadus tekib umbes 200-300 ml uriini sisalduse korral põies. Kui põieseinad on venitatud, siis antakse erutus mööda tundeneuronit seljaajju ja peaaju koorde ja inimene tunneb, et põis on täitunud. Põie tühjenemine toimub siis, kui peaaju koorest läheb käsklus mööda seljaaju alanevaid juhteteid ristluu segmentidesse ja sealt mööda häbemenärvi kiude välisele sulgurlihasele see lõtvub (tahtele alluv sulgurlihas). Koos välise sulgurlihasega lõtvub ka sisemine sulgurlihas. Põieseina lihased tõmbuvad parasümpaatilise närvisüsteemi poolt innerveerituna kokku. Seega tühjenemise faasis domineerib põie üle parasümpaatilise närvisüsteemi toonus. Põit saab tühjendada ka siis, kui see veel täis ei ole (näiteks kui on vaja uriini analüüsi võtta). Põide uriini kogunemine toimub pidevalt. Öösel on uriini teke väiksem/ aeglasem kui päeval.
Põie täitumisfaasis on need mõlemad kinni. Kui põie täitumise faasis tekib põieseinte venitus, siis see erutus antakse edasi algul seljaajju ja sealt peaaju koorde. Inimsel tekib täis-põie-tunne. Et põit tühjendada, peab peaaju koorest minema närviimpulss alanevalt seljaaju ristluu piirkonda. Tahtele alluv häbemenärv innerveerib välist sulgurlihast, mis vastava käskluse korral lõtvub. Parasümpaatilise NS-i vastava vaagnanärvi (tahtele allumatu) kaudu läheb erutus sisemisele sulgurlihasele, mis vastava käskluse korral lõtvub. Põe seinalihased tõmbuvad kokku ja põis tühjeneb. Tahtelinekontroll põie tühjendamise üle võib saada häiritud või kaduda pärast seljaaju vigastust (ühendse katkemine pea- ja seljaaju vahel). Või pärast häbemenärvi või välise sulgurlihase vigastust (sünnituse korral sagedane probleem naistel või eesnäärme operatsiooni puhul meestel). On a side note – seedimise osas: kui väline sulgurlihas on vigastatud, siis luuakse
sphicter vesieae) Täitumise faasis sümp NS-i toonus, mis tekidab selle, et lihased on lõdvad. Kui ......... , siis edastatakse informatsioon KNS-i. Siis jõuab peaaju koorde, toimub kas põie tühjendamine, või hoitakse refleksi tagasi. Kui põis on täis ja sein venitunud, asendub sümp toonus parasümp toonusega, sisemine sulgurlihas lõõgastub, põie seinalihased (DETRUUSOR???) tõmbuvad kokku.. kui peaju koorest järgneb käsklus seljaajule ja välisele sulgurlihasele, siis ...... Tahteline kontroll võib kaduda vigastuste korral, nt kui on kahjustatud seljaaju, väline sulgurlihas või kui seljaaju närv (ristluu piirkonnas) on viga saanud. Võib välja kujuneda põie automatism, kus põis tühjeneb iseenesllikult, ei saa kontrollida. Kontrolli on võimalik saada siis, kui seos põie ja seljaaju vahel katkeb, nt käega, koputatakse vastu kõhukatteid, see vallandab tühjendusrefleksi. Arvestada joomisreziimi! Lõpliku uriini koostis
venituse. Selle venituse korral lõõgastub sisemine sulgurlihas, aga välimine tõmbub tugevalt kokku – defekatsiooni toimuda ei saa. Soolesisaldis lükatakse tagasi. Nii võib päeva korral mitu korda olla, ilma et järgneks defekatsiooni. Kui venitus küllalt tugev ja inimene tahteliselt on otsustanud, et ta soovib oma pärasoolt tühjendada, siis peaaju koores järgneb vastav käsklus. See käslus jõuab seljaaju ristluupiirkonda ja sealt edasi välisele sulgurlihasele. Kui sisemine lõtvub, siis lõtvub ka välimine. Sulgurlihased lõtvuvad ja pärasool ise on ka lõtv –> sigmasoolest surutakse kogu soolesisaldis päraku kaudu välja. Lastel esialgu dekekatsiooni tahteline kontroll puudub. Defekatsiooni sagedus esimestel elunädalatel 4-5x päevas, veidi hiljem 2-3 korda. Alates 1. Eluaastast 1- 2 x päevas. Last hakatakse potile panema küllaltki varakult (juba 1. Eluaastal), et tal tekiks ka põiekontroll
juhteteid. Refleks käivitub siis kui sigmasool (jämesoole lõppu jääv kõver osa) täitub ja 7 tekib venitus (sigmasoole venitus). See põhjustab edasi pärasoole täitumise ja venituse. Inimene tunnetab seda venitust. Sisemine sulgurlihas lõtvub, aga see ei tähenda veel, et väline lõtvuks. Väline tõmbub hoopis kokku. Defekatsioon toimub siis kui peaaju koore poolt antakse korraldus välisele sulgurlihasele (ehk siis kui inimene ise tahab pärasoolt tühjendada). Lastel esialgu dekekatsiooni tahteline kontroll puudub. Defekatsiooni sagedus esimestel elunädalatel 4-5x päevas, veidi hiljem 2-3 korda. Alates 1. Eluaastast 1-2 x päevas. Last hakatakse potile panema küllaltki varakult (juba 1. Eluaastal), et tal tekiks ka põiekontroll. Laps peaks olema suuteline kontrollima oma põie ja pärasoole tühjendamist teiseks eluaastaks
piirkonnas, tahteline kontroll toimub aga peaaju koore piirkonnas, mööda alanevaid juhteteid. Refleks käivitub siis kui sigmasool (jämesoole lõppu jääv kõver osa) täitub ja tekib venitus (sigmasoole venitus). See põhjustab edasi pärasoole täitumise ja venituse. Inimene tunnetab seda venitust. Sisemine sulgurlihas lõtvub, aga see ei tähenda veel, et väline lõtvuks. Väline tõmbub hoopis kokku. Defekatsioon toimub siis kui peaaju koore poolt antakse korraldus välisele sulgurlihasele (ehk siis kui inimene ise tahab pärasoolt tühjendada). VIII AINE JA ENERGIAVAHETUS Protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest (valkudest, lipiididest ja süsivesikutest) energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine ja energiavahetusel 2 suuremat funktsiooni: ENERGEETILINE JA PLASTILINE E EHITUSLIK FUNKTSIOON. Energiat saadakse suuremalt jaolt glükoosi oksüdatsioonil (see võib olla aeroobne(19 x efektiivsem) ja anaeroobne)
annaabi.ee 
