Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sulglohkudes" - 8 õppematerjali

Järvelubi
8
pptx

Järvelubi

JÄR V ELU BI Katharine Anite Pällo Diana Matejuk Üldandmed • Järvekriit • Kollakasvalge • Sete •  Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist • CaCO3 Teke • Pärast viimast jääaega • Pärastjääaegsetes sulglohkudes • Teke on seotud kaltsiumkarbonaadirikka veega, kus kaltsiidikristallid sadestuvad välja süsihappegaasi lendumise tõttu • Ca2+ + 2HCO3-- = CaCO3 + CO2 + H2O  Tähtsus • Leidub fossiile(teod, karbid) • Teatud liikide rohkus võib viidata järvevee keemilise koostise eripärale või kunagisele veetemperatuurile. • Maavarana(suurim karjäär Lääne- Virumaal Pikevere külas Varangu mõisa Tähtsus • Tsemenditöösuses

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Maavarad
17
pptx

Maavarad

linnusöödana (vitamiinid) · soolaste veekogude muda e. meremuda: Raviomadusega. Enamuuritud ja kasutatakse Lääne-Eesti lahtede muda: Haapsalu, Mullutu-Suurlaht, Käina Diatomiit Pärast jääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest. Kasutatav täite- või isoleermaterjalina ehituses või sorbendina keemiatööstuses. Järvelubi Pärast jääaegsetes sulglohkudes tekkinud peenest kaltsiidist koosnev valge ja kollakas setend. Eestis laialt levinud ja kasutamist leidnud söödakriidi ja ehitustöödel lubjavärvina. Maavarana arvel vaid Varangu(280ha, kihipaksus kuni 3m).

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Meenikunno maastikukaitseala
11
doc

Meenikunno maastikukaitseala

langatuslehtrid. Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 5,8 m, keskmine paksus on 2,6 m. Rabaturvas on looduses küllastunud rabaveega. Erandiks on Meenikunno lääneosas paiknev freesturbaväljak, kus kraavitusest tingituna on rabavee tase alanenud 1-2meetrit. Turba all liivades paiknev põhjavesi on rabaveega hüdrauliliselt seotud ainult raba ja saarte piirimail. Siin toitub põhjaveekiht rabaveest sulglohkude kaudu. Sulglohkudes neeldub liivadesse rabast kokku voolav vesi, kus moodustab ligi poole rabaaluste vete äravoolust. Viimane aga Kerttu Luik YASB-51 072877 6 SISUKORD on toiteks Valg- ja Mustjärvele, sest Meenikunno on nn. rippuva raba tüüpi, kus raba alumise veepideme moodustab turbaalune nõrgkivi kiht, millest läbiimbuv vesi ei suuda allpool olevate liivade ja liivakivide kõiki poore veega täita. Veel allpool, kus kiht on juba

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
32 allalaadimist
Üldmetsakasvatus
15
doc

Üldmetsakasvatus

Metsaomanik on kohustatud nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenemise. Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt: 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal

Metsandus → Dendroloogia
77 allalaadimist
Kuivendus
34
doc

Kuivendus

See oli esimene sellelaadne drenaazikonstruktsioon NSVL-s. Nende eelis - võimaldas kollektorid ühendada ühenduskaevuta. Settekaevu ülesanne on kinni püüda kogujadreenid liikuvad uhtained, nad projekteeritakse pikkade kogujadreenide langumurdepunktidesse, kus voolukiirus väheneb. Neelukaevu ülesanne on sulglohku koguneva pinnavee juhtimine dreeni. Pinnavee sissepääsuks on maapinna kõrgusel avad. Neelukaevu kasutatakse üle 2 hektarise valgalaga sulglohkudes. Väiksema valgla korral juhitakse pinnavesi drenaazitorustikku dreenifiltri kaudu. Selle ehitusel võib kasutada kruusa, võrkkotis hakkpuitu või betoonist filterplokke. Kraavikaevu kasutatakse piirde- ja väiksemate kogujakraavide vee juhtimiseks drenaazi. 51. Millised on probleemid drenaazi rajamisel allikalisel alal ja kuidas neid lahendatakse? Allikaliste alade kuivendamine peab olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

Põllumajandus → Kuivendus
110 allalaadimist
Metsaseadus
36
doc

Metsaseadus

ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. (4) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse mets uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. (5) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse hukkunuks mets, milles tuule, seenhaiguste, putuka või ulukikahjustuste, üleujutuse, tule, saaste või muude biootiliste või abiootiliste kahjustuste tõttu on elusate puude järgi määratud metsa puuvõrade liitus alla 30 protsendi või täius langenud alla 0,3. (6) Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab

Ühiskond → Önoloogia
41 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt: ​1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat ​harilikku mändi ja tamme ​või vähemalt ​1000 0,5 m ​kõrgust ja kõrgemat ​harilikku kuuske ​või vähemalt ​1500 1,0 m ​kõrgust ja kõrgemat ​muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki​. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. ​! Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. ​Puude nõutava minimaalse arvu ühel hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse sätestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga metsakasvukohatüüpide või tüübirühmade kaupa. Vastavalt Metsaseadusele ja metsade majandamise eeskirjale: ​Metsa

Metsandus → Eesti metsad
13 allalaadimist
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad Külvi eelised - lihtsam on soodsam kui puhtkuusiku mõju), uuemetsapõlve tekke. Puude olemasolu pole Odavam parem mehhaniseerida 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul on tagatud juurte normaalsem areng seenhaigustele. paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende ja raiejäätmetega tugevdatud suurem ja uuenemine kiirem rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja kokkuveoteedel. Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: majandamisel.

Metsandus → Eesti metsad
203 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun