ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud, väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti (3090º) kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud PÕRGUHAUAMÄGI (KA PÕRGUAUGUMÄGI, GRENADERIMÄGI) üle 1km pikk, kahe tipuga (läänepoolne 83 ja idapoolne 81 m ümp) tuumiku moodustavad mitmed väiksemad (läbimõõt kuni 100m) tugevasti deformeerunud hiidpangad Põrguhauamäe lael on u 250 m läbimõõdus ovaalne ja kuni 20 m sügavune sulglohk Põrguhaud või -auk. Selle lohu lõunanõlval paljandub enam kui 100 m läbimõõduga ja kuni 60o lõuna suunas kallutatud hiidpangas, mille sees on koobas Põrguhauamägi ja põrguhaud PARGIMÄGI (KA LASTEKODUMÄGI) Pargimägi on nime saanud pargilt, mis ümbritses kunagi parun Korffile kuulunud puidust mõisahoonet. Lastekodumäe nimi pärineb aga enne II maailmasõda mõisahoones (hävis 1944. aastal) olnud lastekodult.
Kirjeldatavaks rajaks sai valitud Vapramäe õpperada kuna see on üks minu lemmikradasid minu kodukoha lähedal. Vapramägi asub Tartumaal enamus Vapramäest jääb Nõo valda väike serv jääb Elva linna maale. Vapramäe rada algab Tartu-Valga maantee äärest, kus maantee ületab Elva jõge. Rada asub kaitstaval maal (kaitse all 1959 aastatst alates). Tegemist on liigestatud pinnaga kõrgendikuga, kohati väga järskude nõlvadega maastik. Vapramäe lael on sügav sulglohk. Millise loodusvaldkonna tundmaõppimisele on suunatud, eesmärk, mida tahetakse näidata ja pakkuda. Vapramäe loodusrajaga tahetakse tutvustada põhiliselt paikkonna ajalugu, kuid ka loodust ja reljeefi. Raja külastajate sihtgrupp, vanusediapasoon, külastamise võimalik sagedus, saabumispunktid ja parkimine. Raja külastajaid on igas vanuses. Rajal käivad nii lasteaialaste rühmad, koolilapsed, perekonnad, tervisesportlased igas vanuses ja niisama jalutajad. Võimalik valida eri
Kraatrisüvendi kuju Kraatrisüvend on enamasti isomeetriliselt kooniline selgepiiriline sulglohk maapinnal. Väiksematel löögikraatritel võib olla ka väljavenitatud ovaalne kuju. Kraatri sügavus oleneb kraatri diameetrist ja aluspõhjakivimite tugevusest.. Omavahel võib kraatreid võrrelda kraatriindeksi, sügavuse ja läbimõõdu suhtarvu abil. Kraatrivalli kuju Kraatrivall, mis süvendit ümbritseb, võib olla nii katkematu kui ka ühest või mitmest kohast katkev maapinna ülakihtide üleskergitatud osa. Kõige laialivalguvamad on vallikontuurid
Missisipilisele koonusele. Sigsbi tasandik on täiuslikult sile. Juning (1962) on märganud, et see on vist üks kõige tasandiline piirkond ookeanide põhjal. Tema gradient ei ületa 1:8000. 4. GIDROLOOGILINE TÖÖKORRALDUS Joonis 3: Soolsus Mehhiko lahes Veemassid. Põhiline vee sissevool Mehhiko lahes teostatud tänu Jukataania lahele, mille kärestiku sügavus on 1500-1900m. Kärestiku sügavus paneb kindlaks suurima sügavuse, kuni millistele Karibbea mere vee Jukataani sulglohk pääsevad sisse Mehhiko lahele. Suurim osa välja voolatud vett liigutab põhja Atlantikale. Veebruaris oli tehtud veepinda keskmise temperatuuri analüüs, mis näitas, et meridiaani pikisuunas ta on 18o aga Mehhiko lahe põhja osas kuni 24o jukatani rannikul. Mehhiko lahe keskosas veepinna soolsus on 36-36,3%o. Lääs Mehhiko lahel oli märgatud veepinna soolsus 36,6%o. Soolsus suureneb pinnalt põhja suunas. Soolsus sõltub sademetest, jõe äravoolust, aurumisest. Joonis 4
Lavi. Päästekaevamistel 1998 A. Lavi poolt uuriti linnamäe kagupoolset ja loodepoolsetotsavalli. Uurimistel leiti nii vallides, kui hoovialadel eriaegsete linnuste ehitiste jälgi. Vallide alal avastati jälgi varasemast palkkindlustusest, mis hävisid 11. sajandi I poolel. Nende kohale rajati uus kindlustuste liin, sedakorda juba liiva-,kruusaga täidetud palktaranditest. Linnamäel esineb asustusjälgi kuni 13. sajandi alguseni. Linnuse valli ees on allikas, mille nimeks on Sulglohk ehk söll. Rahvapärased nimetused Põhjatu org, Kalevipoja silmapesukauss. Rahvatraditsiooni M.Kizniku poolt 1896. a. Palamuselt J.Jungile saadetud kirja põhjal. See allika koht pidada olema suisa põhjatu. 1860.-te aastate ühel väga kuival, vihmavaesel suvel olla kaugemad - kavalamad targad soovitanud Patjala küla vanadel naistel lasta mõõta põhjatu allika sügavus - et küll siis tulen jälle vihma. Siis koguti Patjala vanad naised ja korjati kokku küla kõik köied. Ilmatu
100 meetrit. Pankaid moodustavate kivimite vanuseline ulatus on sama, mis Pargimäelgi Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu savikast lubjakivist kuni Alam- Kambriumi Lükati kihistu sinisavini. Künka lael asub ovaalne (kuni 300 m pikk, 150 m lai ja 20 m sügav) sulglohk Põrguauk, millest ka mägi nime saanud. Lohu lõunaservas paljandub kohati suurem (kuni 100 m läbimõõdus) ja kuni 60
annaabi.ee 
