Parempoolsete nurkade järgi: järgm = eelm ± 1800 i Kontroll: lõppsuuna direktsiooninurga arvutamine. Vasakpoolsete nurkade järgi: järgm = eelm ± 1800 i Kontroll: lõppsuuna direktsiooninurga arvutamine. c)Koordinaatide juurdekasvude arvutamine Direktsiooninurga järgi: X = s * cos ja Y = s * sin Rumbi järgi: X = s * cos R ja Y = s * sin R Kinnises käigus kontroll Teoreetiline summa: Xteor = 0 ja Yteor = 0 Praktiline summa: Xpr ja Ypr (arvutatud juurdekasvude summa) Sulgemisvead: fx = Xpr - Xteor ja fy = Ypr - Yteor Absoluutne jooneline sulgemisviga: fpr = f x 2 + f y 2 f pr 1 Suhteline sulgemisviga: < s 2000 Lahtises käigus kontroll Teoreetiline summa: Xteor = Xviimane Xesimene ja Yteor = Yviimane - Yesimene Praktiline summa: Xpr ja Ypr (arvutatud juurdekasvude summa) Sulgemisvead: fx = Xpr - Xteor ja fy = Ypr - Yteor Absoluutne jooneline sulgemisviga: fpr = f x 2 + f y 2
momendil. Enamasti on mõõtmistulemused omavahel seotud matemaatiliste tingimustega. Mõõtmisvead mõõtmisviga koosneb enamikel juhtudel kahest osast süstemaatiline ja juhuslik. Kui mõõtmisvea süstemaatiline osa on ja juhuslik osa on siis saame veaks = + Sulgemisviga on positiivne või negatiivne arv. Saadakse saadud tulemus miinus teoreetiline suurus. Jäme viga kui mõõtmistulemuste järgi arvutatud sulgemisvead on lubatavast veast suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused. Süstemaatiline viga väikesed vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas või perioodiliselt muutuvas suunas. Neid võib põhjustada mõõtmisvahendi ebatäpsus justeerimisest, väliskeskkonna mõju, mõõtja iseärasused jne. Vigade vähendamiseks tuleb mõõteriistu süstemaatiliselt kontrollida. Vigade
Järgnevalt on toodud jaamade tasandatud koordinaadid ning veaellipsite komponendid. Võrreldes kahte tasandust, siis erinevusd koordinaatides jäävad 1,5 cm piiresse. Veaellipsite suuruseid vaadates ei ilmne neis erilisi erinevusi (1-3 mm). Vaba tasanduse puhul on kõige suuremad jääkhälbed jällegi Kuressaare ja Toila vahelisel baasjoonel. Kõige suuremad standardiseeritud hälbed on Tõravere ja Toila baasjoonel. Lõpetuseks lasime programmil leida ka võrgu sulgemisvead. Horisontaalne sulgemisviga on 0,017 m ja kõrguslik sulgemisviga 0,026 m.
Töökoordinaatide ning pikki- ja põikivigade leidmine Leitakse tsentreerimis ja redutsktsiooniparandid ning parandatakse kesmised pikkused ja nurgad . Peale joonepikkuste ja nurkade väärtuste tasandamist ellipsoidile ja projektsiooni sooritatakse käigu punktide koordinaatde arvutus analoogiliselt harilikule teodoliitkäiguga.Edai leitakse käikude ja polügonide sulgemisvead ning kaotatakse need võrdeliselt hoonte pikkustega , kui jooned on mõõtetud invartaadiga, või võrdselt. Järgnevalt leitakse ............ ja suhetline viga ning võrreldakse lubatavate väärtusega. Lõpuks leitakse käigupunktide ,,Töökoordinaadid" , mida kasutatakse edasisel rangel tasandamisel ja võib kasutada ka lähteandmetena väiksemate mõõdistusaluse käikude
ookeanide ja merede kohal ning erineb mandritasandikel 2...4cm ja mägedes 2 m.Normaalkõrgusi võib määrata kõrge täpsusega geomeetrilise nivelleerimise ja gravimeetriliste mõõtmistega saadud kõrgusanomaaliate abil.Kõrgusanomaaliate väärtused olenevad kasutatava ellipsoidi orientatsioonist ja geoidi lähtekõrgusest.Geodeetiliste võrkude tasandamine-tasandamise põhiülesandeks on mõõtmistulemustele selliste parandite leidmine, mis võimaldaksid kõrvaldada sulgemisvead ehk võrrandite süsteemis leitud vabaliikmed.Tasandamisarvutuste teiseks ülesandeks on parandatud tulemuste täpsuse hindamine vigade teooria valemite abil.Mõõtmistulemuste tasandamiseks nimetatakse seda kui liita kokku polügooni mõõdetud nurkade keskmised väärtused, saame tavaliselt sellest teoreetilisest summast veidi erineva suuruse, mõõdetud nurkade praktilise summa.Järelikult, selleks, et vigade teooria reeglite
mandritasandikel 2...4cm ja mägedes 2 m.Normaalkõrgusi võib määrata kõrge täpsusega geomeetrilise nivelleerimise ja gravimeetriliste mõõtmistega saadud kõrgusanomaaliate abil.Kõrgusanomaaliate väärtused olenevad kasutatava ellipsoidi orientatsioonist ja geoidi lähtekõrgusest.Geodeetiliste võrkude tasandamine-tasandamise põhiülesandeks on mõõtmistulemustele selliste parandite leidmine, mis võimaldaksid kõrvaldada sulgemisvead ehk võrrandite süsteemis leitud vabaliikmed.Tasandamisarvutuste teiseks ülesandeks on parandatud tulemuste täpsuse hindamine vigade teooria valemite abil.Mõõtmistulemuste tasandamiseks nimetatakse seda kui liita kokku polügooni mõõdetud nurkade keskmised väärtused, saame tavaliselt sellest teoreetilisest summast veidi erineva suuruse, mõõdetud nurkade praktilise summa.Järelikult, selleks, et vigade teooria reeglite kohaselt leitud
Seega = + . Sulgemisviga: Enamasti on mõõtmistulemused omavahel seotud matemaatiliste tingimustega. (Kolmnurk 180 kraadi, kui iga mõõdetud nurk erinev, siis ei ole nurkade summa võrdne nende teoreetiliste summaga). Sulgemisviga on saadud tulemus miinus teoreetiline suurus e see, mis peab olema. Jäme viga: Geodeetiliste tööde tehnilistes juhendites kehtestatakse vastavalt antud tööle kehtestatud täpsusnõuetele sulgemisvigade lubatavad suurused. Kui sulgemisvead on lubatavast veast suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused, on see jäme viga. See võib olla põhjustatud tähelepandamatusest või eksimustest, lohakusest, mõõtmisvahendi mittekorrasolekust või väga tugevast õhu refraktsioonist. Jämedate vigade avastamiseks tuleb igat suurust mõõta vähemalt kaks korda ja tulemusi võrrelda. Nende suurel erinevusel tehakse kolmas mõõtmine.
Seejärel arvutame parandi mõõtetulemustele või korraldame mõõtmised sellise programmi järgi, kus süstemaatilised vead automaatselt kompenseerivad või nende mõju mõõtetulemustele osutub tühiseks mõõtmisel (nt nurkade mõõtmisel täisvõttega vabaneme kollimatsiooni- ja inklinatsioonivea mõjust). Kui süstemaatilisi vigu ei õnnestu täielikult kõrvaldada, siis loetakse väiksema süstemaatilise veaga tulemused täpsemaks. · Kui mõõtmistulemuste järgi arvutatud sulgemisvead on lubatavast veas suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused, siis on tegemist jämeda veaga. Jäme viga võib olla põhjustatud mõõtmisel aset leidnud tähelepanematusest või eksimusest, lohakusest, mõõtmisvahendi mittekorrasolekust või ka väga tugevast õhu refraktsioonist. Jämedate mõõtmisvigade avastamiseks tuleb igat suurust mõõta vähemalt kaks korda ning võrrelda saadud tulemusi
arvutame parandi mõõtetulemustele või korraldame mõõtmised sellise programmi järgi, kus süstemaatilised vead automaatselt kompenseerivad või nende mõju mõõtetulemustele osutub tühiseks mõõtmisel (nt nurkade mõõtmisel täisvõttega vabaneme kollimatsiooni- ja inklinatsioonivea mõjust). Kui süstemaatilisi vigu ei õnnestu täielikult kõrvaldada, siis loetakse väiksema süstemaatilise veaga tulemused täpsemaks. Kui mõõtmistulemuste järgi arvutatud sulgemisvead on lubatavast veas suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused, siis on tegemist jämeda veaga. Jäme viga võib olla põhjustatud mõõtmisel aset leidnud tähelepanematusest või eksimusest, lohakusest, mõõtmisvahendi mittekorrasolekust või ka väga tugevast õhu refraktsioonist. Jämedate mõõtmisvigade avastamiseks tuleb igat suurust mõõta vähemalt kaks korda ning võrrelda saadud tulemusi
7. Juurdekasvude arvutamine ja tasandamine: = S1- 2 cos R1- 2 või = S1- 2 cos 1- 2 = S1- 2 sin R1- 2 või = S1- 2 sin 1- 2 a) praktiline juurdekasvude summa on üksikute juurdekasvude summa (arvestades märke), b) teoreetiline juurdekasvude summa diagonaalkäigus: t = X v - X e , ja t = Yv - Ye X v , , Yv kus on diagonaalkäigu viimase punkti ja X e , Ye on diagonaalkäigu esimese punkti koordinaadid, c) praktilised absoluutsed sulgemisvead juurdekasvudes f = pr - teor f = pr - teor d) juurdekasvude suhteline sulgemisviga: f pr f 2 + f 2 = , S S kus S on käigu pikkus meetrites, e) lubatav suhteline sulgemisviga käigus on 1:2000. Juurdekasvudele antakse parandid cm täpsusega. Parandid: f p = - S1- 2 1- 2 S f p =- S1- 2 1- 2
annaabi.ee 
