“seelikuna” •teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv – ja ballastmaterjal •eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine •puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus. 2. Nimetage eripiirkondadeks loetavaid merealasid. Eripiirkonnad on: •Vahemeri •Läänemeri (Balti meri) •Must meri •Punane meri •Põhjameri •Mehhiko laht •Kariibi mere piirkond •Antarktika piirkond Need regioonid on eriti probleemiderohked tiheda laevaliikluse ja suletusest tuleneva vähese veevahetuse tõttu. 3. Nimetage laevajäätmete kategooriad. Kategooria 1. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja pakkematerjal: vastava märgistusega konteiner asub (ahtritekil) Kategooria 2. Ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal:vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 3. Paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 4.
Paberist bussipilet 2-4 nädalat; puuvillane riie 1-5 kuud; köis 3-14 kuud; villane riie 1aasta; värvitud puit 13 aastat; plekkpurk 100 aastat; alumiiniumpurk 200-500 aastat; plastikpudel 450 aastat 29.Nimetage eripiirkondadeks loetavaid merealasid. Vahemeri, läänemeri (balti meri), must meri, punane meri, põhjameri, mehhiko laht, kariibi mere piirkond, Antarktika piirkond. Need regioonid on eriti probleemiderohked tiheda laevaliikluse ja suletusest tuleneva vähese veevahetuse tõttu. 30.Nimetage laevajäätmete kategooriad. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja oakkematerjal; ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal; paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms; lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas; toidujäätmed; tuhastatud jäätmed. 31.Nimetage jäätmete käitlemise meetodeid laevas. kogumine, ladustamine, töötlemine, teisaldamine. 32
detsembril 1919. Valitsuse otsuse järgi oli rahusaatkonna esimeheks määratud J. Poska. Kuna poolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid enamlaste väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida meid nende nõudmisi täitma, kuid kõik nende rünnakud varisesid kokku.Sõjast kurnatud Nõukogude Liit oli isolatsioonis ja ta olukord polnud sugugi hea. Et pääseda välja suletusest ja näidata maailmale oma rahutahet, oli ta nüüd tõsiselt valmis rahulepingu sõlmimiseks. Alanud läbirääkimistel oli aga Eesti poolt esitatud tingimustele ägedalt vastu L. Krassin ja alles peal tema lahkumist ja asendamist I. Gukovskiga, kirjutas A. Joffe 31. detsembril 1919 alla vaherahu kokkuleppele, mis jõustus 3. jaanuaril 1920. a. eejärel asuti arutama rahulepingu tingimusi ja 2. veebruaril 1920 kirjutasid Eesti ja Nõukogude Liidu esindajad rahulepingule alla
Kõrts on kohaks, kus oma võitluse üle sotsiaalses kontekstis reflekteeruda ning vastast avalikult alandada ning häbistada. Kõrtsirahvas ütleb, et näe, ,,sedapuhku hullu teisepere mehed ka platsi tulnud" (lk 105). Ühine viina joomine on see, mis mehi liidab ja sellest keeldumine näitab, et suhted on täiesti rikkis. Algul nimetab kõrtsirahvas neid vägevateks, siis aga juba litsideks meesteks (lk 200). Just kõrtsis väljub naabrite konflikt dualistlikust suletusest ning taotleb kogukonna heakskiitu ja hukkamõistu. Aga kogukond paneb nood kaks ühte katlasse, ei mõista ei üht õigeks ega teist hukka. Kogukond mõistab neid mõlemaid kui ühe- ja sellesama mimeetilise iha jagajaid. Pearu jaoks osutub ta üleaedne kõvemaks kiviks, kui ta oleks iial arvanud. Tema oli ikka arvestanud Andrese ausust ja tõearmastust, viimaks leiab ta aga ka Andreses krutskid ülesse (lk 203). Andres teeb Pearule kõverust ning tõmbab teda avalikult alt,
Tsisterlastele oli füüsiline töö olulisem. Tekkisid uut laadi ordud kerjusmungaordud. Seotud linnade tekkega ja ketserluse levikuga. Nende teke oli omalaadne reaktsioon jõukuse kasvule ühiskonnas. Linnades levis ketserlus. Paljud muutusid seal jõukamaks. Elu hakkas muutuma linnas ilmalikumaks. Linn oli patupesa. Kerjumungaordud pidid jutlustama, et pöörata ketsereid ja paganaid. Nad pidid ka olemasolevaid kristlasi harima oma jutlustega. Nemad loobusid oma suletusest nende elu ei pidanud mööduma kloostris, vaid hoopis väljaspool kloostrimüüre, rahva seas. Paiknesid linnapiirkonnas (tavaordud olid maal). Nende ainus sissetulek pidi olema kerjamine, et end ära elatada. Ka kerjusmungad muutusid hiljem väga jõukateks. Toona oli inimestel tavaks üks osa oma varandusest pärandada kirikule. Kaks olulisemat kerjusmungaordut olid franktsisklased (püha Franciscus) ja dominiiklased (püha Dominicus). Kerjusmungaordud võtsid enda kontrolli alla ka
Paljudele on saanud eeskujuks Padova botaanikaaed - botaanikaaedadele hilisemalgi ajal tüüpiline sümmeetriline neljaosaline jaotus koos selgelt eralduva rõhutatud keskosaga. ÜLIKOOLID. See arvatavasti kõige olulisem institutsioon arenes välja just keskajal - 1100. a Bologna's, 1150. a Pariisis, 1229. a Cambridge'is, 1243. a Salamanca's. Kolledzite rajamisega Oxfordis ja Cambridge'is kasutasid keskaegsed kujundajad inspiratsiooni kloostriaedade (nn garth) suletusest, et luua sisehoovide kujundus, mis on eelkäijateks kaasaegsetele akadeemilistele nelinurksetele õuedele. Koostanud: 38Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 39 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
