8. Nimeta 5 taime, mis kõige paremini sobib sügisseade valmistamisel. Värvilised lehed, gerbera, kõrrelised 9. Mis on oluline ametlikul vastuvõtul ruumikujundust planeerides. Et ei oleks liiga suur, oluline on lillede vorm, seepärast tuleks valida niisuguse seade loomiselks selge ja iseloomuliku, arhitektuurse kuju ja tugevate lehtedega lilled. Ei oleks väga kirju. 10. Mis on oluline pidulikul vastuvõtul ruumikujundust planeerides. Et lilleseadme värvid ei sulanduks teistesse värvidesse, et ei oleks väga suur, segav. Ei tohiks ka kogu tähelepanu endale tõmmata.
See on rikastav kogemus, ent ruumi jääb ka vääritimõistmiseks. Tihtilugu on arutatud, kas taoline nähtus on kasulik või mitte. Ühtset vastust on raske leida. Kõikide kultuuride ajalugu ilmestavad suuremad või väiksemad sõjad. Kodusõjad moodustavad nendest väikese osa, enamasti on eesmärk mõne teise rahva anastamine ja selle üle kontrolli saamine. Tavaliselt peetakse seejuures silmas, et allutatud maa elanikkond sulanduks domineerivama sisse ja seeläbi sellest lahutamatuks muutuks. Mida ei ole aga sõjad suutnud, võivad lõpule viia hoopis järkjärgulisemad protsessid. Ühiskonna areng ja selle tahkude üha mitmekülgsemaks muutumine on paljud riigid viinud olukorrani, kus töökätest on puudus ning selle lahendamiseks ollakse sunnitud neid sisse tooma teistest riikidest. Eelnevalt ühtse taustaga inimesed on hakanud teiste kultuuridega segunema ja seniseid piire hägustama.
aastal avati Berliini teletorn pühalikult tollase riigi presidendi Walter Ulbrichti poolt. Teletornist tuli linna valitsev kõrgus. Teletorn unustab sotsialismi aja ja räägib võidujoovastusest sotsialismi üle. Bruno Flierl, kes oli tuntud saksa arhidekt ja samas ka arhidektuuri kriitik, väitis et metallist kera samba otsas meenutab Nõukogude liidu Sputnikut ja teletorn peaks seega sümboliseerima Saksamaa tehnilist paremust. Selleks et teletorn sulanduks keskkonda, lammutati 1960 aastal kõik ehitised selle ümbruses, alles jäeti vaid Maarja kirik ja Punane Raekoda. Torni eeshoone esimesel korrusel asuvad suveniiri poed, kontorid ning avar fuajee. Teisel korrusel on liftid mis viivad sind 40 sekundiga üles kerasse. Külastajatele on avatud kaks platvormi: vaateplatvorm ja platvorm kus asub restoran TeleCafe. Korraga mahub vaateplatvormile kuni 400 külastajat ja seal avaneb imeline vaade linnale
põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades. Näiteks oleme lõpetand nii rahareformi, valitsusvahetuse, demokraatlikud valimised ning ka majanduslikult segased ajad, mis jäid 90-datesse. Just siirdeühiskonna lõpuga oleme jõudnud stabiilselt demokraatlike riikide sekka. Samuti saab väita, et Eestis on tagatud demokraatia kolm põhinõuet, milleks on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Nendele pöörati kohe peale iseseisvumist rõhk, et Eesti sulanduks kiiremini läänemaailmaga. See on ka õnneks toimunud ja nüüdseks on Eestit tunnustanud ja omaks võtnud nii Euroopa Liit, NATO, Schengen, kui muud liidud. Täieliku liberaalse demokraatia riigi tunnuseks on näiteks olla õigusriik ja kõigi elanike võrdsus seaduse ees. Heaks näiteks selle toimimisest on kasvõi poliitikute Edgar Savisaare hiljuti määratud trahv maksude maksmata jätmise eest, või kasvõi Villu Reiljani taandamine ja karistamine seoses altkäemaksuga aasta eest.
ja 17. sajandi vahele, mil neis hakkasid toimima mitmed käsitööliste tsunftid ja gildid. Põhiliselt olid kabandusartikliteks siiski välismaised produktid, näiteks sool, vein, metallitooted, luksusesemed jne. Kuid eksporditi ka kodumaist toodangut, eriti vilja. Võõrvõim mõjutas ka eestlaste vaimu ja hariduslikku elu. Süvenes ristiusk, haldjad asendusid pühakutega, kelle kultusesse segati ohtralt paganlikke joone. Selleks, et eestlaste arusaamd luterliku elustiiliga rohkem sulanduks ja et nad seda mõistaksid, taipasid preestrid, et on vaja pühakirjad rahva keelde tõlkida ja see kõigepealt kirjakeelene õieti selgeks õpetada. Esimene eestikeelne katekismus ilmus 1535. aastal, kuid see seadustati Tallinna rae korralduste kohaselt, kuna seal leidus rohkelt vigu. Niinimetatud ,,Rootsi ajaga," mis algas eestis Liivi sõja algusega, tekkis väga palju uusi koole, neist tuntuim ja siiani tegutsev on Tartu Ülikool, mis avati 1632. aastal
kokku puutunud. Sotsiaalne tõrjutus võib olla paratamatu, kuid kas seda ainult teatud vanusegrupis. Siinkohal võiks eraldi grupina välja tuua lapsed, kes näevad välja teistsugused või on teatud käitumishälvetega ja saavad seetõttu tõrjutuks näiteks oma eakaaslaste poolt. Kurb paratamus või annab ka siin midagi ära teha laste vanematel? Peamine on välja selgitada lapse käitumishälvete põhjused ja on lapsevanema kohus teha kõik endast olenev, et laps sulanduks oma igapäevasesse keskkonda. Kui tõrjutus tuleneb näiteks füüsilisest puudest, siis on omaksed ja lähedased suure probleemi ees, kuna lapse enesehinnang võib kahjustuda terveks eluks. Tänapäeva ühiskonnas peabki nägema ränka vaeva inimestega, et viimased suudaksid mõista muutuste põhjuseid ja aksepteeriksid fakti, et indiviid ei ole vaimse puudega ja erineb teistest vaid oma füüsise poolest ja on ise ka seeläbi õnnetu. Tavainimestes äratab
riskialtim. Iseseisvus annab vastutuse tulemuste eest ja tagasiside kaudu saab töötaja teada, kui efektiivselt ta töötab. Et suurendada vastutust, tuleks täiustada töökohti ja lisada tööülesandeid, mis pakuvad inseneridele väljakutseid ja mille tulemusena suureneks huvi tehtava töö vastu. Jacobiga peaks ülemus vestluse käigus selgitama välja, mida ta sellelt töökohalt ootab ja mis on tema arvates puudu. Kui Jacob sulanduks kollektiivi, jõuaks ta arusaamisele, et ta on sama väärtuslik töötaja nagu teisedki ja julgeks langetada otsuseid iseseisvalt. Samuti peaks ülemus korraldama arenguvestlusi, et kuulata ära ka teiste töötajate mõtted töökeskkonna täiustamiseks, Jacobi puhul peaks kindlasti teda julgustama ja positiivselt toetama mõistmaks, et eksimine on inimlik ja vigu tegemata soovitud tulemuseni ei jõua.
Täiskasvanud inimeste täiskasvanulikkust näitab, kuidas nad suudavad kohaneda neid ümbritsevate olukordade ja inimestega. Kui oma sõpru ja tuttavaid valitakse ise omale tähtsate kriteeriumite järgi, siis töökollektiivi on kokku sattunud või kokku pandud väga erinevad isiksused ja karakterid. Isegi, kui inimesi võetakse tööle teatud kindlate kriteeriumite alusel, (nt. vanemasse kollektiivi 50+ töötajaid valides arvestatakse ka vanust, sest 20- aastane ei sulanduks sellesse kollektiivi ja ka vastupidi kõigile on parem kui kollektiiv on homogeenne), on iga inimene oma iseloomu, väärtushinnangutega ja harjumustega omaette maailm. On inimesi, kes oma erinevustega lihtsalt ei sobi lähedalt koos töötama, näiteks väikeses grupis või paaris. Nii töö tulemusele kui ka nendele töötajatele endile tuleb sel juhul kasuks, kui nad ei tööta koos. Kui kollektiiv on väga väike, tuleb leida muid alternatiive, aga
tellist, looduskivi jm, mida kombineeriti puupaneelidega. Oluline oli valgus, eeskätt päikesevalgus, mida käsitleti ühe ruumikujundusliku elemendina. Valguse suurema leviku saavutamiseks kasutati palju klaasist lükanduksi. Värvid. Looduslähedased, aga ka vastava regiooniga seotud. Ornament. Puudub. Mööbel. Taotleti, et mööbel ja ruumikujundus oleksid ühtsed ning töötaksid teineteise heaks. Loodud mööbel oli lihtsate geomeetriliste vormidega sulanduks arhitektuuriga ühte. Puitmööbel plankudest, painutatud mööbel mitmekihilisest vineerist. ART DECO.1920-30ndate aastate arhitektuuri on mõjustanud ka 1925. aastal Pariisis toimunud rahvusvaheline kunstkäsitöö ja moodsa tööstuskunsti näitus, mis pani aluse art deco’na tuntuks saanud dekooristiilile. Selles kasutati ajalooliselt ja geograafiliselt eksootilistest kultuuridest (nt egiptuse, maia jne) laenatud motiivide edasiandmiseks moodsaid materjale, sh kroomi, alumiiniumit,
annaabi.ee 
