Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. kasutus: Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.
Tahke süsinikdioksiid (kuiv jää) on aine, mis sublimeerub – muutub süsihappegaasiks – 78,5º C juures. SOOJUSHULK • Ainete soojenemise võrdlemiseks kasutatakse soojushulka. • Igal ainel on oma kindel erisoojus, mis näitab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine soojendamiseks 1 kraadi võrra. • Soojushulga tähis on Q • Ühik: 1 cal; 1kcal LISANDID JA RÕHK Lisandid (väike kogus teist ainet) ja rõhk mõjutavad keemis- ja sulamistemperatuure. Kõrge rõhk surub osakesi kokku nii, et nad vajavad keemiseks ja sulamiseks rohkem kineetilist energiat. See tähendab, et keemis- ja sulamistemperatuur tõusevad kõrgeneva rõhu korral kõrgemale. Lisandid muudavad keemis- ja sulamispunkti, mõjutades osakestevahelisi jõude. Seetõttu hakkab soolaga üleriputatud jää sulama. Sool mõjutab samuti vee keemistemperatuuri. SULAMINE • Sulamine on protsess, mille käigus ainele antakse juurde kineetilist
METALLID Metallid esinevad looduses ehedalt (Cu, Ag, Au, Pt) või ühendites (maakidena). Tuntakse 90 metalli, neist kasutatakse 60, millest tehakse 5000 sulamit. Metallides esinev metalliline side põhjustab enamiku metallidele iseloomulikke omadusi. Füüsikalised omadused: 1)head soojus- ja elektrijuhid 2)plastilised 3)metalne läige (peegeldamisvõime) 4)värvuselt enamasti valged või hallid (värvilis- ja mustmet.) 5) tavatingimustel tahked v.a. Hg; omavad väga erinevaid sulamistemperatuure 6)erineva tihedusega (kerg- ja raskmetallid) 7)erineva kõvadusega 8)magnetiseeritavad (Fe, Co, Ni) 9)temp. tõustes paisuvad – soojuspaisumine. Aatomi ehitus. Metalliaatomite väliskihil on enamasti 1-3 elektroni. Metall on seda aktiivsem,mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. Aktiivsus perioodis vasakult paremale väheneb ja A-rühmades ülalt alla suureneb. Keemilistes reaktsioonides metallid lihtainetena alati loovutavad väliskihi elektrone- nad on redutseerijad, mis
6 Suhteline tihedus vee tiheduse suhtes. 7 Vedelike omadus taksitada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. hindamiseks kasutatakse APIskaalat. Vee tihendus on APIskaalal 10. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks. Tihedusega 2025 on keskmine ning tihendusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti siiski pruunikat tooni. Nafta puhul ei saa välja tuua keemis ega sulamistemperatuure, sest ta on erinevate ühendite segu. Kasutus Naftat kasutatakse peamiselt kütuse ja ligi 10% ka keemiatööstuse toorainena. Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid8 on naftakeemiatööstuse tooraine. Parafiine9 kasutatakse paberitööstuses ja meditsiinis. Raskeid destillaatidest valmistatakse määrdeained ning rasked jäägid on asfaldi tooraine. Peamised naftavarud maailmas S a u d i... V e n e z u e la K a ta r H iin a
alkaanidest, millest olulisim on metaan. Omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. 3 Kasutus Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Naftat kasutatakse peamiselt kütuse ja ligi 10% ka
Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Tootmine Naftat saadakse pumbates või ammutades teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat mere põhjast, nt Kaspia merest ja Põhjamerest.
Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemistemperatuuril ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemistemperatuure ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. (Nafta pumbad, http://www.srbija-info.yu/Razvoj/img/cevi-nafta.jpg ) ( nafta pump, http://cover.rodesign.ee/index.php?imageID=2357 ) (Nafta ohvrid, on kinni jäänud, http://www
Vee tihedus API- skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Kasutus Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad
http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta) Omadused Kuna naftat on võimalik leida erinevatest paikadest, on sellel ka palju erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole sellel ka kindlaid keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. (Nafta Vikipeedia, vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta) 3 Tekkimine Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne
Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest
Kaasaegne tasaklaasi kuumpoleerimise protsess töötati välja 1959. aastal firmas "Pilkington Brothers Ltd" Suurbritannias. [1] 1.1 Klaasi valmistus Poolpehme klaas valatakse redutseerivas atmosfääris vedela tina peale, kus klaas jaotub enne tahkumist ühtlaselt. Lisaks poleeritakse ja tasandatakse klaasi pinda kuumutades. Kuumpoleeritud klaasi pole vaja pärast jahtumist enam mehhaaniliselt poleerida. Klaasi peamised koostisained on struktuuri moodustavad oksiidid, lähteainete sulamistemperatuure alandavad räbustid, värvained , parandajad ja purustatud vanaklaas. Koostisained segatakse ja niisutatakse või granuleeritakse ning sulatatakse. Valmis vedel klaas jahutatakse ja vormitakse 0,5 - 10 päeva jooksul. Looduslik klaas tekib, kui liiv vulkaanipurske, pikselöögi või meteoriidiplahvatuse ajal suures kuumuses sulab ja kiiresti jahtudes klaasistub. Looduslikku klaasi jaotatakse tek-keviisi järgi obsidiaaniks, tektiidiks ja fulguriidiks. [1] 1
Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. NAFTA TÖÖTLEMINE 120.Tööstuslik nafta fraktsioneerimine toimub suurtes tehastes. 121.Toornafta destillatsiooni tarbeks on ehitatud gigantsed destillatsioonikolonnid, kus nafta fraktsioneerimine toimub samal põhimõttel, nagu seda nägime
positiivse osalaenguga prootoni molekuli ,,pinna" lähedale. Teise molekuli vaba elektroniparr või muu negatiivse osalaenguga osa saab läheneda sellisele prootonile enam kui mistahes teisele tuumale naabermolekulis. Nende vahel tekib tugev erinimeliste laengute tõmbumine --vesinikside. Vesinikside on mõnevõrra püsivam van deer Walsi jõududest. Vesiniksideme esinemine mõjutab oluliselt aine omadusi. Näiteks põhjustab vesiniksideme esinemine kõrgemaid keemis-ja sulamistemperatuure. Kui vesi ei moodustaks vesiniksidemeid, oleks tema keemistemperatuur ligikaudu -80 °C. Kui oluline on vesiniksideme tugevus? Sulamis- ja keemistemperatuur · Aine sulab, kui soojusliikumise energia saab piisavalt suureks, nii et molekulidevahelised jõud ei suuda enam molekule üksteise suhtes paigal hoida. · Aine aurustub, kui soojusliikumise energia suudab molekulid üksteise küljest lahti rebida. Seega on ainete sulamis- ja keemistemperatuurid seda kõrgemad, mida
annaabi.ee 
