t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Materjalide tehnoloogilised omadused Keevitatavus on metalli või sulami omadus moodustada konkreetsetel keevitamise tingimustel jäik mitte lahtiühendatav ühendus. See peab vastama detaili konstruktsioonilistele ja ekspluatatsioonilistele nõuetele. Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena moodustub keevisõmblus. Joodetavus Materjali omadus moodustada kindlaid, jäikasid ühendusi kõrgetel temperatuuridel joodiste abil. Materjalide ekspluatatsioonilised omadused Materjalide talitlusomadused sõltuvad materjali töötingimustest, nende hulka kuuluvad: Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus Mustad metallid Mustad metallid
protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Kaarkeevitamine on keevitusmeetodite üldnimetus, kus keevituskaare osalusel sulatatakse liidetavate detailide servad ja vajadusel samuti lisametall. Kaarkeevituse alaliigid on: elektroodkeevitus e. kaarkeevitus kattega elektroodidega, MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, TIG-keevitus e
üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. 1.1 Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine
Keevitamine toimub keemilise reaktsiooni ilma surve rakendamiseta või surve all. Sula metall on ühtlasi lisametalliks. Termiitsegu on tavaliselt rauaoksiidi baasil (Fe3O4) Al-pulbri lisandiga. Protsessi temperatuur ulatub 2600...3000 °C. 15. Metallide keevitatavus. Keevitatavuse kriteeriumid, külmpraod, kuumpraod, korduvkuumutuspraod ja lamellpraod. Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena moodustub keevisõmblus. Tehnoloogilisest seisukohast on keevitatavus metalli allumine konkreetsele keevitusviisile ja -reziimile ja võime moodustada keevisliidet nõutavate omadustega. Metallide tehnoloogiline keevitatavus sõltub keemilisest aktiivsusest, legeerimisastest, lisandite struktuurist ja sisaldusest. Mida suurem metalli keemiline aktiivsus, seda kergemini ta reageerib ümbritseva keskkonnaga, mis reeglina halvendab keevismetalli omadusi.
üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Joon.1 Keevitamise protsess 3 Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa
moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine
annaabi.ee 
