organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. Nii on looduse elus ja eluta osa seotud ühtsesse aineringesse. 58. Ökosüsteemi muutuste ajaskaala · Lühiajalised muutused valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused · Eriaastased muutused nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused · Suktsessiooniline ajaskaala 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused · Paleoökoloogiline ajaskaala 1000ndete aastate lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala · Miljonid aastad evolutsiooniline ajaskaala 59. Suktsessioon, mõiste ja liigitus: Suktsessioon on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Suktsessioon jaguneb: · Autogeenne- koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis.
pH, niiskusgradient, üldistatud pinnase viljakus) määravad metsa kasvukohatüübid, kus domineeriv puuliik määrab ära metsatüübi (kooslusetüübi). 35. Selgitage ökosüsteemi muutuste ajaskaalat · Lühiajalised muutused valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused · Eriaastased muutused nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused · Suktsessiooniline ajaskaala 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused · Paleoökoloogiline ajaskaala 1000ndete aastate lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala · Miljonid aastad evolutsiooniline ajaskaala 36. Mis asjaolu (nähtus) eelneb suktsessiooni käivitumisele? · Substraadi paljastumine · Organismide levimine · Asustamine · Konkurents · Reaktsioon · Stabiliseerumine 37. Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest?
Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks, järjestikkuseid kooslus järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. ● Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. ● Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 19. Suktsessioonilised piirangud. ● Mullaressurss – sageli just lämmastik, on peamine faktor, mis limiteerib taimede kasvu. Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige primaarsete suktsessioonide jooksul. Lämmastiku vähesus mullas soodustab selliseid taimede omadusi nagu toitainete säilitamine võime ja suur juurte mass. ● Valgus – teistes suktsessioonides limiteerivaks faktoriks. Valguse piirangud
18. Suktsessioon, järgkooslus, suktsessiooni rida, primaarne ja sekundaarne suktsessioon. Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks, järjestikkuseid kooslus järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 19. Suktsessioonilised piirangud. Mullaressurss sageli just lämmastik, on peamine faktor, mis limiteerib taimede kasvu. Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige primaarsete suktsessioonide jooksul. Lämmastiku vähesus mullas soodustab selliseid taimede omadusi nagu toitainete säilitamine võime ja suur juurte mass. Valgus teistes suktsessioonides limiteerivaks faktoriks. Valguse piirangud soodustavad selliste taimede levikut,
saavutatakse taas kliimakskooslus Suktsessioon Suktsessiooni järk Kuidas aru saada, millises suktsessioonilises staadiumis on jälgitav kooslus? ◦ Milline on koosluse üldmulje? ◦ Milline taimede kasvustrateegia on valdav? ◦ Milline on koosluse energiabilanss? Sekundaarne suktsessioon Sekundaarne suktsessioon Ökosüsteemi kujunemine alale peale häiringut ◦ Muld on juba olemas ◦ Paljude liikide levised on kas mullas või ümbruskonnas juba olemas ◦ Suktsessioonilised protsessid kiiremad ◦ Koosluse taastumine enam-vähem sarnases liigilises koosseisus ja struktuuris, nagu oli enne häiringut Ökosüsteemid on taastumisvõimelised, kui neil lastakse Häiringute tüübid Looduslikud: ◦ Põlengud ◦ Orkaanid ◦ Tornaadod ◦ Vulkaanipursked ◦ Pikaajaline põud ◦ Liustiku taandumine Antropogeensed - kaob võimalus ökosüsteemil taastuda ◦ Linnad ◦ Ulatuslikud põllud - monokultuurid ◦ Karjafarmid - kõrbestumine ◦ Reostused maismaal ja
käigus ühendi oksüatsiooni aste üldiselt ei muutu, juba üsna väike inimmõju võib põhjustada 83 aineringes ulatuslikke lisandmuutusi. Nt: fosfori ringe (põllumajandusest väetistest ja pesuvahenditest). III Sesoonsed muutused- ööpäevalised muutused (taimede fotosünteesi tasandil, loomade tegutsemise aktivisus), aastaajalised muutused (siirded, ränded, paljunemisperioodid, puhkeperioodid). Suktsessioonilised muutused (sajad aastad) koosluste muutumine ajas (lageraie langide järk-järguline metsastumine; sööti jäänud põldude kinnikasvamine). Evolutsioonilised muutused (10 astmel 4 kuni 10 astmel 6 aastat). IV Biomassi muutused- valdavad biomassi muutused tulevad produtsentidest ehk fotosünteesivatest taimedest ja biomassi määravateks teguriteks on vee kättesaadavus ja temperatuuri vahemik, valgustustingimuse ja mineraalne toitumine.
annaabi.ee 
