heitgaasi saasteainete sisaldus ja suitsusus ning müratase ei tohi ületada kehtestatud normatiive. (2) Maanteeväline liikurmasin käesoleva seaduse tähenduses on liikuv masin, transporditav tööstusseade või kerega või ilma kereta sõiduk, mis ei ole käesoleva seaduse tähenduses mootorsõiduk ning millele on paigaldatud survesüütemootor netovõimsusega 18–560 kilovatti. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liikuva saasteallika heitgaasi saasteainete sisalduse ja suitsususe normatiivid, sealhulgas välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste piirväärtused mootorsõiduki läbisõidu või energiaühiku kohta, ning mürataseme piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrustega. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liikuva saasteallika heitgaasi saasteainete sisaldus, suitsusus või müratase ei vasta kehtestatud nõuetele, on nende masinate tootmine,
·Müramõõtja ............................................................. ·"Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511). ·,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord" VV määrus nr 108 (RT I 2007, 34, 214) ·Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused (RTL 2004, 128, 1986) TEOREETILINE OSA Müraks nimetatakse korrapäratu sageduse ning amplituudiga heli. Subjektiivselt tuleb müraks lugeda iga igasugune häiriv1 või tervist kahjustav hääl või heli. Müra ei sõltu sellest, kas heli on: a) tekitatud sihipäraselt (nt vali muusika); b) vältimatu heli (tekib nt tööprotsessi käigus). Müra ohtlikkus ilmneb selles, et müra mõjub kesknärvisüsteemile (KNS), avaldades selle
................................. "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511). ,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord" VV määrus nr 108 (RT I 2007, 34, 214) Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused (RTL 2004, 128, 1986) TEOREETILINE OSA Müraks nimetatakse korrapäratu sageduse ning amplituudiga heli. Subjektiivselt tuleb müraks lugeda iga igasugune häiriv1 või tervist kahjustav hääl või heli. Müra ei sõltu sellest, kas heli on: a) tekitatud sihipäraselt (nt vali muusika); b) vältimatu heli (tekib nt tööprotsessi käigus). Müra ohtlikkus ilmneb selles, et müra mõjub kesknärvisüsteemile (KNS), avaldades selle
lenduvate orgaaniliste ühendite kohta, - 2001/80/EÜ suurtest põletusseadmetest väljuvate saasteainete heitkoguste piiramise kohta Välisõhukaitse - Liikuvate saasteallikate emissioone reguleerivad - direktiivid (direktiiv 70/220/EMÜ sädesüütega mootoriga sõidukitest lähtuvate saasteainete heitkoguste kohta ning selle muudatused, - direktiiv 72/306/EMÜ kompressioonsüütega mootoriga sõidukite heitgaasi suitsususe kohta ning selle muudatused, - direktiiv 88/77/EMÜ kompressioonsüütega mootoriga sõidukitest lähtuvate saasteainete heitkoguste kohta ning selle muudatused, - direktiiv 97/24EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatud osade iseloomustuse kohta, - direktiiv 96/96/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta Välisõhukaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu
diislikütus 51. Kuidas tähistatakse tanklas suvist ja talvist diislikütust? talvisel on lumehelbemärk, suvisel pole 52. Nimetage manuseid, mida diislikütusesse on lisatud? tsentaaniarvu parendid, põlemist soodustavad manused, antioksüdandid 53. Kirjeldage diislikütuse ekspluatatsioonilisi omadusi. a)tsentaaniarv(mootori töö võimsuse ja ökonoomilseid näitajad), b)fraktsioonkoostis(määrab kütuse põlemise täielikkuse, heitgaaside suitsususe ja mürgisuse), c) viskoossus ja tihedus(normaalne kütuse pealeandmine ja pihustatavus) d) madalatemp. omadused(toitesüsteemi töötamine madalal temp) e) puhtuse aste(jäme ja peenfiltrite töökindlus) f) leekpunkt(kütuse tuleohtlikkus) g) väävliühendite, mittepiiriliste süsivesinike ja metallide olemasolu kütuses,(põhjustab sadestite teket, korrosiooni ja mootorikulumist) 54. Mis on tsetaaniarv ja mida ta kirjeldab? iseloomustavab diislikütuse süttivust mootoris.
ranguse astet: 1.Valmistaja tehase andmesildilt leitud K-arv on aluseks mõõtetulemuste hindamisel. 2.Kui silti ei ole siis võetakse kasutusele nn. Autodata andmebaas kus on valdava enamuse meil kasutusel olevate autode k-arvud. Olen märganud, et autodatas olevad K väärtused on tihtilugu lõdvemad kui andmesildil. 3.Kui ülevaatuspunkti juht ei ole muretsenud autodatat siis need andmed ei ole kättesaadavad ja kasutusele tuleb Keskkonnaministri määruses olev § 15 kus lubatakse suitsususe tegurit k= kuni 2,5 ning turbodiislil K= kuni 3,0 (euroliidu normid) Need tehnoülevaatajad, kes täidavad seadust kogu rangusega loetakse kohusetundlikeks ja nad ei satu kontrollide "kõrgendatud tähelepanu alla". Ülejäänud tehnoülevaatajad on kas laisad või lollid, et ei viitsi või ei oska kasutada andmebaasi ja nad võivad sattuda kontrollide "kõrgendatud tähelepanu alla". On veel kolmas kategooria ülevaatajaid kes teavad, et K-arv andmesildil on halvim tulemus mis on
Mootorit kohapeal soojendavate juhtide arv on küll vähenenud, aga neid leidub ikka veel. Mootori tegelik soojendamine koos käigukasti ja veosilla soojendamisega on sõidu ajal palju tõhusam (ei maksa ainult kohe gaasi põhja vajutada). Mürataset mõjutab liiklustihedus, sõiduki liik ja sõidukiirus. Sõiduauto mürataseme võrdlus veoautoga on kiirusel 50 km/h 10 sõiduautot = 1 veoauto 100 km/h 5 sõiduautot = 1 veoauto Sõiduki seisu- ja sõidumüra ning diiselmootori heitgaasi suitsususe piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. ,, Roheline veoauto" ( ,, Green Lorry") peab vastama momendil EURO normidele. Need on CEMT ( Euroopa Transpordiministrite Konverents) poolt kehtestatud nõuded. Kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada piirnorme. Diiselauto heitgaasi neeldumistegur ,,K" ei tohi ületada valmistaja andmesildil näidatud väärtust. Müra ei tohi ületada toodud piirväärtusi.
Kuna leegifrondi sees ei jätku õhku kogu kütuse ärapõletamiseks, töötab mootor suurema kütusekuluga ja heitgaasidega väljub must suits. · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Diiselmootori heitgaaside põhiprobleemiks, mida auto tehnoülevaatusel kontrolli-takse, on nende suitsusus. Samal ajal on aga heitgaasi suitsusus ka heaks toiteaparatuuri korrasoleku indikaatoriks. Alljärgnevalt ongi analüüsitud toiteaparatuuri seisukorda, võttes aluseks heitgaaside suitsususe. · Must suits. · Musta suitsu tekitajaks on tahmaosakesed heitgaasis. See on tingitud kütuse halvast põlemisest silindris ülerikastumise tõttu: · silindrisse antav kütuse kogus liiga suur · silindrisse ei tule vajalikus koguses õhku · Põhjused: · 1.Õhufilter ummistunud · 2.Liiga varane kütuse eelpritse jaotatud põlemiskambriga mootoritel: Kütus pritsitakse põlemiskambrisse enne,
·autol või autorongil üle 1000l mahutavusega paak/paagid on keelatud ·heitgaasi väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütusetorudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaasi torudele ·N2 ja N3 kategooria sõidukitel võib suunata heitgaasi toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punkti tasandi ·valmistaja peab märkima väljalaskesüsteemi kõikidele osadele oma nimetuse või kaubamärgi ·heitgaasi suitsususe piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega ELEKTRISEADMESTIK Auto elektriseadmestik koosneb vooluallikatest (aku ja generaator) ja tarvititest. Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarveteid generaator. Osa generaatori voolu kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja
annaabi.ee 
