Suitsiidi kriisiabi mudeli 25 strateegiat praktiliseks rakendamiseks. Darcy Haag Granello Peaaegu kõik praktiseerivad nõustajad satuvad oma karjääri jooksul vastamisi suitsiidsete klientidega, ühe uuringu järgi koguni 71% töötavad isikuga, kes on teinud enesetapukatse (Rogers, Gueulette, AbbeyHines, Carney, ja Werth, 2001).Suitsiidsed kliendid on nõustamises raske ja keeruline elanikkond. Palju on kirjutatud suitsiidiriski hindamisest (nt Granello, ajakirjanduses; Jacobs & Brewer, 2006; Westefeld et al., 2000) , hoolikas riskihindamine on selgelt ravi nurgakiviks Samuti on kättesaadav teave selle kohta, kuidas teha otsuseid vajalikuks hoolduseks ja sisukaks raviplaaniks (nt Slab, 1998; King, Kovan, London, ja Bongar, 1999; Rudd, tisler, Jobes & King, 1999
00-17.00 KES ON HINGEHOIDJA? teoloogiline haridus + psühholoogiline ettevalmistus Teoloogia on teadusharu, mis uurib usuga seotud küsimusi. sarnaneb kliinilise psühholoogiga töötab haigetega, kriisis või surevate inimestega pakub patsientidele psühholoogilist tuge nõustamine on tasuta SAGEDASEMAD PATSIENTIDE PROBLEEMID sünnituse ja rasedusega seotud mured (Nt: loote hukkumine) suheteprobleemid pereprobleemid üksindus lastekasvatus surmahirm suitsiidsed mõtted VAJALIKUD... ..OSKUSED suhtlemisoskus kuulamisoskus empaatiavõime tähelepanelikkus inimlik ..TEADMISED hoolivus teoloogilised abivalmidus psühholoogilised kriisipsühholoogilised HINGEHOIU ÕPE Tartu Teoloogia Õppeteemad Akadeemia Hingehoid ja hingehoiu rakenduslik kõrgharidus metodoloogia (4a.) Nõustamise alused ja
Vägivald jaguneb kaheks, mille esimene vorm on füüsiline tegevus ehk ohvri löömine, takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine. Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul enesetapuni. Kindlasti on kõik märganud uudistes aina sagedamini ilmuvaid koolikiusamise tõttu elu lõpetanud noori. Koolivägivalla üks põhjuseid on, et kaasõpilased ei suuda aktsepteerida teisi, veidi erinevaid inimesi. Tihtipeale on see tingitud sellest, et lapsel on teistsugune välimus, mis võib olla sageli põhjustatud mõnest haigusest, pere rahaline seis, erinev käitumine ja mõttekäik. Olen
see enam aga sooviks olla. Enesetapp on lõplik. Jõudes kohale, ei saa seda enam tagasi võtta. Kuulus prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus on öelnud: ,,Ennast tappa tähendab tunnistada, et elule on alla jäädud või teda pole mõistetud.’’ See lausegi näitab, et ei tohiks nii kergelt alla anda. Mida siis ikkagi teha? Kõlab nagu paikapandud stamp: ära tee teisele nii, nagu sa ei taha, et sulle tehakse, kuid see vastab tõele. Uudistest võib lugeda, kuidas suitsiidsed noored tunnevad end väljajäetuna, üksi, justkui ei kuuluks nad kuhugi. Võtkem näiteks kas või Amanda Todd’i, keda kiusati ning kes võttis peale esmast luhtunud katset endalt elu. Selliseid koolikiusamisi tuleb kõikjal ette. Keegi ei arva, et nende sõnad niivõrd suurt mõju avaldavad, kuid kunagi ei tea, milline ütlus just see viimane piisk karikasse on. Vägivald ei peagi olema füüsiline, emotsionaalne vägivald võib vahel ehk raskemgi olla. Ilmselgelt ei tunne kõik
tulla. Parimal juhul piisab vaid oma parima sõbraga rääkimisest või abiliinile helistamisest. Mõningatel juhtudel kirjutatakse välja antidepressiandid, kuid kuna igaühe organism on erinev, ei pruugi need kõigile ühtselt mõjuda. Depressioonis inimesed ei tohiks loota, et haigus ise ära kaob, sest see on väga hõlpsasti ravitav haigus. Ning raviga viivitamine võib süvendada sümptomeid. Artikli autor soovitab raskes depressioonis inimestel, kellel on tekkinud suitsiidsed mõtted viivitamatult abi otsida. Enamikes riikides on abiliinid, mis jagavad juhiseid ning toetust raskes olukordades inimestele. Autor rõhutab, et kuigi oluline on pakkuda tuge ning inimest lõbustada, ei pruugi see alati aidata. Kõige tätsam on siiski otsida professionaalset abi, isegi kui depressioonis inimene väidab, et ta seda ei vaja. KOKKUVÕTE Depressioonist on saanud moesõna, mida sageli kasutatakse liiga kergekäeliselt. Inimesed,
Pärast revolvrite saamist, kirjutas Werther viimase hüvastijätu kirja, milles palus Albertilt ta pere rahu rikkumise eest vabandust, ning lasi endale kell kaksteist kuuli pähe. Ta oli endale parema silma kohalt pähe tulistanud. Märkimisväärne on see, et kui Werther ja Albert enesetapust rääkisid ning Werther revolvri enda pea vastu toetas, oli tegemist täpselt sama kohaga, kuhu ta end lõpuks ka tulistas. Romaani ilmestavad algusest lõpuni suitsiidsed alateemad. Kui Werther linna pageda otsustas, ei leidnud ta sealgi otsitud rahu. Linn asus maakülakesest kaugel, kuid sellest hoolimata piinasid Lotte ja igatsus tema hinge. Selleks hetkeks, kui Werther tagasi pöörduda otsustas, olid Albert ja Lotte juba abiellunud ning see süvendas Wertheri masendust veelgi rohkem. Kui Werther lõpuks aru sai, et Lotte on juba võetud ning et lahing tema südame võitmiseks on läbikukkumisele määratud, polnud tal enam tagasiteed
Inimene ei mõtle enam positiivselt. Viimakseks masenduse häire põhisümptomiks on energia puudus, mille puhul väsib depressiooni all kannatanu kiiresti ning tunneb end pideva surve all. Kohustused või tegevused, mida inimene tegema peab nõuavad temalt suuremat pingutust (Depressiooni... 2002). Lisasümptomiteks võivad olla näiteks tähelepanu kaotamine, enesehinnangu ja -usalduse alanemine, pidev süütunne, pessimistlik ellusuhtumine, suitsiidsed mõtted ja ennast kahjustavad teod, unehäired ning söögiisu alanemine või puudumine (Depressiooni... 2002). Depressiooni tagajärjed avalduvad inimese sotsiaalses ja emotsionaalses hakkamasaamises. Seda näiteks abielus, isiklikes- ja sõprussuhetes, väljapuhkamises, tervise üldises seisundis, töövõimes, elukvaliteedis, võimes ise hakkama saada ja oma elu juhtida, optimistlikkuse puudus tuleviku suhtes. Masenduse häire all kannatanul
Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi. Püüäb last endaga siduda, pole väga järjekindlad, ega karmid. Elukutseks valivad hoolitsevaid, teenivaid ameteid. 18. Sundustega inimene Muutused võetakse vastu hirmuga, ebameeldivusega. Hirm kaduvuse, ajalikkuse ees. Muudatused häirivad
Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi. Püüäb last endaga siduda, pole väga järjekindlad, ega karmid. Elukutseks valivad hoolitsevaid, teenivaid ameteid. 18. Sundustega inimene Muutused võetakse vastu hirmuga, ebameeldivusega. Hirm kaduvuse, ajalikkuse ees. Muudatused häirivad
Kogetud vägivalla pidev meenutamine, hirm vägivalla kordumise ees vähendab lapse õpihimu, konsentreerumisvõimet, halvendab õpitulemusi, tekitab raskusi klassikaaslastega suhtlemisel. Hirmule lisandub veel koolistress, mis väljendub T. Elenurme ja kaasautorite arvates laste ärrituvuses, kurnatuses, usu nõrgenemises oma võimetesse (1997, 42). Sageli võivad kogetud vägivalla tagajärgedeks olla agressiivne ja vaenulik käitumine, narkootikumide kasutamine, suitsiidsed kahjustused, enesevigastused, emotsinaalsed- ja suhtlemisprobleemid, akadeemilised ja kõneprobleemid, mis viitavad varasemale käitumisele lapse suhtes (Hagell, 1998, 24) Seksuaalne vägivald kui trauma võib põhjustada lapsel unehäireid, tujukust ja käitumishäireid, agressiivsust, söömisharjumuste muutumist, mahajäämust õppetöös, valu ja erinevaid haigussümptomeid suguelundite piirkonnas, sugulisel teel edasikantavaid haigusi, raskusi tulevastes seksuaalsuhetes ja
annaabi.ee 
