närvikude liialdamine, alkohol, kohv, suitsetamin e, stress Vitamiin B2 1,7 mg Limaskest, Vitamiinid A Kasvu Alkohol, (riboflaviin) täisteratooted rakuhingamine, ja B1, niatsiin pidurdumine, kohv, , õllepärm, normaalne kasv seedenõrede suitsetamin
Suitsetamine ja rasedus Tartu Tervishoiu Kõrgkkool Tartu 2015 Statistika 15,8% naistest on igapäevasuitsetajad ja 6,9% juhusuitsetajad (2014. a.) Rasedusega arvele tulnud naistest suitsetas 10,6% (2008.a.) 1,6% neist lõpetas suitsetamise 1. trimestril Ülejäänud 9% ei suutnud loobuda Ühel kuuest enneaegselt sündinud lapsest on ema raseduse ajal suitsetanud Suitsetamise negatiivsed pooled: Munarakud ei taastu Ema jagab sündimata lapsega platsenta kaudu ka mürke Kahjustavad emaka, platsenta, nabaväädi veresooni – kokkutõmbed Lootel tekib puudus toitainetest, O2- st Sünnikaal väike – surm Enneaegne sünd 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on emade rasedusaegse suitsetamise tagajärg Kõrge oht kaasa sündinud arenguhäireteks suhtlemis-, õppimishäired hüperaktiivsus Lapse kopsude kahjustumine Hingamishäired, astma Immuunsüsteemi nõrgenemine Laps varakult nikoti...
Mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule . Mida sisaldab sigarett? Suitsetamise mõju organismile Süda ja Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see veereringeelundid põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Hingamisteed ja Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin kopsud põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust
Süda ja vereringeelundid Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Hingamisteed ja kopsud Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et
o A(0 vigastust) o B(13 vigastust) o C(Üle 4 vigastuse) · Sportides saadud o A(0 vigastust) o B(13 vigastust) o C(Üle 4 vigastuse) · Alkohol (kas tarbid tihemini kui kord kuus) o Jah o ei · Suits (kas suitsetad) o Jah o Ei Tunnuste tabel Sportimin Tervislik vigastu spordi Spordi Vanu Sug e (h toitumin Haiguse si vigastu vigastuste suitsetamin s u nädalas) e d kokku si % e alkohol 16 M 2 ei koguaeg B B 100 ei ei 16 M 5 ei harvem B A 0 ei ei mõnikor 16 M 4 ei d C B 25 ei ei 16 M 6 ei harvem B B 100 ei ei
·vähkkasvajad ·Ajuinsult ·Südameinfarkt ·Gangreen ·bronhiit ·veresoonte lupjumine ·Kõrgvererohutõbi Mida teeb suitsetamine Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres Süda ja väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. veereringeelundid Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Hingamisteed ja Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsud kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks.
Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida polooniumi (ibid). Mida suitsetamine teeb sinu organismiga: Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Süda ja Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab veereringeelundid naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on Hingamisteed ja peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse kopsud tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks.