varju nägemisel. Kõige paremini näevad hobused kollaseid objekte. Kas inimene on hobusele hobune? Inimesel pole võimalik aimata, mida hobune tunneb või kuidas ta tegelikult maailma tajub. Hobuse käitumise muutuste põhjal võime siiski teha tähelepanekuid selle kohta, kas hobune suhtub sarnastes olukordades inimesse samuti nagu teise hobusesse. Varsana normaalselt teiste hobuste hulka asunud hobune üldiselt ei näi suhtuvat inimesesse kui teise hobusesse. Hobune võib erutuda või ahistust tunda, kui mõni tema karjakaaslastest ära viiakse. Nii võib juhtuda isegi siis, kui ülejäänud kari püsib tema ümber. Inimese lahkumisele reageerib hobune harva sama tugevalt. Kui hobused on isekeskis karjamaal, võivad inimesed tulla ja minna, ilma, et see näiks hobuseid segavat. Inimese juuresolek võib küll rahustada üksi jäänud hobust, kuid tõelist eraldusahistust tunneb hobune vaid liigikaaslase suhtes.
kasvatamisest. Konfutsiusele järgnenud sajanditel tekkis Hiinas palju õpetusi, mis otsisid vastuseid samadele küsimustele: mis on inimene, mis on inimese koht ühiskonnas ja riigis ning missugune peaks olema ideaalne riik. Koolkondade ja mõttesuundade rohkuse järgi hakati seda aega hiljem nimetama saja koolkonna ajastuks. Mitmed toonased koolkonnad (taoism, moism, legism jt) suhtusid Konfutsiuse õpetusse kriitiliselt, pidades seda liiga elitaarseks, mis hoolivat ainult õilsatest ja suhtuvat halvustavalt lihtinimestesse. Konfutsiuse järgijadki ei olnud ühel meelel ning jagunesid mitmesse koolkonda. Lühiajalises Qini keisririigis (221207 e.m.a) püüti konfutsioanismi julmade repressioonidega täielikult välja juurida, kuna selles nähti totalitaarse riigikorra potentsiaalset õõnestajat, kuid see ei õnnestunud. Hani ajastul (206 e.m.a 220 m.a.j) taastus konfutsianism, see kanoniseeriti ehk kuulutati pühaks ning sellest sai Hiina riigi põhiline ideoloogia. Koostati
Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega, minapildi kujunemise protsess koosneb kolmest komponendist: 1. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised inimesed teda näevad. 2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3. Inimese reaktsioon teiste inimeste arvatavasse suhtumisse temasse. Seega see kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab teisi inimesi endasse suhtuvat. Primaarne grupp väikesearvuline, pikajalise kestvusega, koosneb inimese lähedastest sõpradest ja sugulastest. Sekundaarne grupp formaalsed tutvused. 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse George Herbert Mead (1863-1931) Sümbolilise interaktsionismi juhtfiguur. Inimese Mina (Self) koosneb kahest poolusest:
See kindel rada on ometi sama segane kui kõik vahemärkusedki. Jutustaja soovib lahkuda, kuid mees, kellega ta ruumi tulnud oli peab ta kinni ja teeb ettepaneku Jutustajal pastor Roth'iga isiklikult rääkida. Jutustaja keeldub siiralt, kuid pastor Roth on vahepeal ise tema juurde tulnud ja alustab juttu. Nende jutuajamine on sama ebamäärane kui eelnev vaidlus, rääkides ühtlasi hingelunastusest, pattudest ja kaudselt elu mõttest. Pastor paistab oma olekuga Jutustajasse suhtuvat kui ,,kadunud lambukesse". Jutustaja ei taha seda otseselt tunnistada, kuid sisimas tunneb ka ise nii. Ka pastor Roth kinnitab, et sellest majast, kus nad viibivad, ei ole pääsu, et sealt ei lahkuta niisama. 3 Kui pastor Roth Jutustajaga kõneluse lõpetab, juhatab Jutustajale teejuhiks olnud vanem mees nad jälle ruumist välja. Nad arutavad juhtunut ja mees teeb Jutustajale ettepaneku külastada ühte kunstinäitust, mis asub samas majas
See kindel rada on ometi sama segane kui kõik vahemärkusedki. Jutustaja soovib lahkuda, kuid mees, kellega ta ruumi tulnud oli peab ta kinni ja teeb ettepaneku Jutustajal pastor Roth'iga isiklikult rääkida. Jutustaja keeldub siiralt, kuid pastor Roth on vahepeal ise tema juurde tulnud ja alustab juttu. Nende jutuajamine on sama ebamäärane kui eelnev vaidlus, rääkides ühtlasi hingelunastusest, pattudest ja kaudselt elu mõttest. Pastor paistab oma olekuga Jutustajasse suhtuvat kui ,,kadunud lambukesse". Jutustaja ei taha seda otseselt tunnistada, kuid sisimas tunneb ka ise nii. Ka pastor Roth kinnitab, et sellest majast, kus nad viibivad, ei ole pääsu, et sealt ei lahkuta niisama. Kui pastor Roth Jutustajaga kõneluse lõpetab, juhatab Jutustajale teejuhiks olnud vanem mees nad jälle ruumist välja. Nad arutavad juhtunut ja mees teeb Jutustajale ettepaneku külastada ühte kunstinäitust, mis asub samas majas. Jutustajale meenutab mees tõesti nagu mingit teejuhti
Üks tegur mis emotsionaalset lojaalsust aitab saavutada on personaalne teenindus ja sellest tulenev emotsionaalne väärtus kliendile. Levitt on väitnud, et teenindaja ja kliendi suhe on sarnane abielule pikkus ja kvaliteet sõltub sellest kui efektiivselt suudab ettevõte suhet hallata (Nt isiklik juuksur). Emotsionaalset lojaalsust mõjutab ka suhtumine brändi kui kliendi suhtumine brändi on positiivne kaldutakse jääma pikaajaliselt lojaalseks ja positiivselt brändi suhtuvat ebalojaalset klienti on lihtsam lojaalseks muuta. (nt Harely-Davidson ei müü mitte mootrrattaid vaid elustiili väärtuseid nagu vabadus, patriotism ja meheks olemise tunne, lisaks müüakse hulgaliselt lisavarustust ja riideid millega mootorratta omanikud saavad väljendada oma peronaalsust, Eesti nt ,,Eesti põrnikate klubi", Subaru omanike klubi). 20. Kliendikogemise juhtimine mis see on ja milliseid tegevusi endas hõlmab (I.Sauli loengu baasil)
Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega, minapildi kujunemise protsess koosneb kolmest komponendist: 1. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised inimesed teda näevad. 2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3. Inimese reaktsioon teiste inimeste arvatavasse suhtumisse temasse. Seega see kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab teisi inimesi endasse suhtuvat. Primaarne grupp – väikesearvuline, pikajalise kestvusega, koosneb inimese lähedastest sõpradest ja sugulastest. Sekundaarne grupp – formaalsed tutvused. George Herbert Mead (1863-1931) Sümbolilise interaktsionismi juhtfiguur. Inimese Mina (Self) koosneb kahest poolusest: “ I “ – aktiivne poolus, see kes inimese tegevust juhib. “ Me “ – passiivne poolus, inimese arvamus enda kohta. Mina kujuneb suheldes teiste inimestega
annaabi.ee 
