Klientide ootused ja vajadused. *Maslon vajaduste hierarhia: - eneseaustuse vajadus tuvastus vajadus ühtekuuluvus vajadus turvatunde vajadus fisioloogilised vajadused. *Kliendil on kahte liiki vajadusi olemas- 1) olemasolevaid vajadused- mida klient tunnistab ja suudab väljendada. 2) varjatud vajadused klient väljendada ei suuda, ei soovi või mille rahuldamist ta võimalikuks ei pea. *Samal kliendil võivad olla igakord erinevad soovid. *Ootuse tekitamise protsess: - kliendil otsuste tekkimine on keerukas protsess, milles avaldavad mõju: - kliendist endast teistest inimestest ettevõtte tegevusest tingitud mõjurid. *Kliendist tingitud mõjurid: - senised kogemused samalaadsete teenuste kasutamisest. hinnangud seniste kogemustele hoiakud vajadused- soovid laetu,õpitu,meedia sh internedi vahendusel nähtu. *Teistest inimestest tulenevad mõjud: - lähedaste, sõprade, tuttavate kogemused, hinnangud, arvamused. arvamused ja...
omadusi. Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks, sõbralikuks-ebasõbralikuks jne. Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3.Sotsiaalsete tunnuste tajumine: tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4.Omavaheliste suhete prognoos: püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: Domineerimine-allumine Sõbralikkus-vaenulikkus Suhtlemisprotsessi teine oluline komponent on suhtlemispartneri tajumine. Partneritaju on protsess, milles partnerid vastastikku teineteist tajuvad ja loovad pildi teise isiksusest. Isikutaju
omadusi. Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks, sõbralikuks-ebasõbralikuks jne. Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine: tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos: püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: Domineerimine-allumine Sõbralikkus-vaenulikkus Piia Maria Nahkur Isikutaju Suhtlemisprotsessi teine oluline komponent on suhtlemispartneri tajumine. Partneritaju on
Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks, sõbralikuks-ebasõbralikuks jne. Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos :püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: Domineerimine-allumine Sõbralikkus-vaenulikkus III Kausaalne atributsioon ehk käitumise põhjuslikkuse omistamine B.Weiner: põhjuste omistamise määravad kolm kriteeriumi: 1. Inimene hindab, kas toimunu tuleneb tegutsevast inimesest endast või olukorrast. 2
omadusi. Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks, sõbralikuks-ebasõbralikuks jne. Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos :püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted. Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: · Domineerimine-allumine · Sõbralikkus-vaenulikkus ERISUSED ISIKUTAJUS Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1. Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks:
E. Sapir Grammatika ja sõnavara on seaotud maailmapildi ja käitumisega. Kui palju keel meie käitumist mojutab? Kas meie arusaam maailmast mõjutab ainult keel? Kui keel kõike väänab, kuidas siis üldse teadust arendab? Tõesti, keel suunab last ja viib edasi, aga sõltuvalt tegevusest on võimalik samm edasi astuda. Inimteadvus on seotud oluliselt hierarhilisusega. Päris teadvus on keeleüksustel ja sellele kõneleja toetub. Keel on seotud kultuuriga. Keel on üks suhtlusvahenditest ja märgisüsteemidest. Väikeste laste jaoks on füsiline kontakt on üks suhtlusvahenditest ja see on arendamiseks vajalik. (ka koolis oleks tgelt, aga seadused väga ei luba tänapäeval üldse). Kaheotsaga nooled tähendabvad seotust!! 2 LOENG: Peame eristama vahendidt ja selle kasutamist ehk keelt ja kõnet! Üks asi on oskus teksti/lauset moodustada, aga sedda on tarvis meil suhtlemiseks, Milles seisneb see künesuhtlemisprotsess? Milles on häda? Keeleteadus analüüsib keelt
annaabi.ee 
