Vestlusanalüüs on empiiriline uurmismeetod, mikroanalüüs, mis hoidub kontseptuaalsetest konstruktsioonidest ja statistilistest analüüsimeetoditest. Vestlusanalüüsi meetodi eripäraks ongi selle empiirilisus (mis see on ja milles seisneb, kuidas on seotud tegevuste kollektsioonidega), teiseks eripäraks on osalejaperspektiiv, selle seos järgmise vooru kui tõestusega. Selle uurimismeetodi tugevaks küljeks on see, et empiirilisel meetodil on uurimismaterjaliks tegelikud suhtlussituatsioonid, mille lindistusi analüüsitakse kõnelejate endi tegevuse põhjal. Vestlusanalüüs võimaldab uurida erinevat laadi suhtlusi (argised, ametlikud vestlused, kohtuprotsessid, arsti-patsiendi suhtlust, hädaabikõnesid jms). Nõrk külg see, et kui tahes täpne transkriptsioon ka poleks, on ta siiski teisend valikuline protsess, mis peegeldab teoreetilisi eesmärke ja definitsioone. Kasutatavad mõisted: 2. Optimaalsusteooria on formaalne keeleteooria, mille esimese versiooni esitasid
See on seotud M.Reddy töödega 1979. kes avastas keeles üüratu metafoorsete ülekannete pagasi. · Arvati, et on olemas sõna-sõnalised semantilised ühendid, mis pole semantilised. Nüüd on selge, et see sõltub kasutuskontekstist ja sellest, kuidas me neid sõnu kasutame. Mida rohkem konkreetsest/füüsilisest kontekstist sõna eraldub, seda enam on kogu kõne inimese puhul metafoorne. · Meie mõistus on olemuslikult kehastunud. konkreetsetes suhtlussituatsioonid hakkavad mõjutama meie keelekasutust. · Mõtlemine on alateadlik. see kuidas me midagi edasi anname on toimiv alateadlike protsesside kaud. · Abstraktsed kontseptsioonid on metafoorsed. 1) Metafoor ei ole sõnade vaid mõistete omadus: 2) Metafoori eesmärgiks on mõistetes peamine aru saada ja mitte ainult kunstipärane või esteetiline väljendumine. 3) Tihiti ei rajane metaoor sarnasusel.
· seotusemärgid (nt distants) · suhtumismärgid (nt sõprus) okuleesika silmside uurimine haptics the study of touch Suhtlemismängud Edastatavad ja varjatud sõnumid. Valjetajad, mängurid, valedetektorid. Eric Berne. 1980-90ndad. Inimene vajab transaktsiooni, tal on suhtlemisvajadus; stiimulinälg. Mäng transaktsioonide ahel, kus osalejatel on kindel positsioon, korduv sisu ja etteaimatav tulemus. Perioodiliselt korduvad suhtlussituatsioonid kui igapäevaelu sisustamine. Liider Liidriomadused liidri põhiskaalad: usaldusväärsus, empaatia, ??? Liidri teooriad Kuidas liidrid tekivad? Kes ja kuidas saab liidriks? Isiksuseomaduste teooria käitumuslikud teooriad situatsioonipõhised käsitlused funktsionaalsed teooriad transformatsiooniline liider Käitumuslik liidrikäsitlus Liider võib olla mitmel erineval moel. Liider võib olla orienteeritud tulemusele/lõppseisundile või inimestele, kes rühma kuuluvad.
relaxation try A very simple way to feel relaxed for 24 hours. Petlik ja tõene suhtlemine. Suhtlemismängud Edastatav ja varjatud sõnum. Valetajad. Mängurid. Valedetektorid. Eric Berne, 1980-90dad. Suhtlemismängud. Stiimulinälg sama mis toidunälg. Inimene vajab transaktsiooni. Mäng transaktsioonide ahel, kus osalejatel kindel positsioon, korduv sisu ja etteaimatav tulemus. Perioodiliselt korduvad suhtlussituatsioonid kui igapäevaelu sisustamine Mängud: haige laps, alkohoolik, loll jt Kokkuvõte SP huvi kommunikatsiooni ja suhtlemise valdkonnas selektiivne Tugev rõhk mitteverbaalsele suhtlemisele 7-38-55 E.Hall, P.Ekman, A.Mehrabian (1939), E.Berne 14. SP rakendusi Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja
change how you feel and for relaxation try A very simple way to feel relaxed for 24 hours. Petlik ja tõene suhtlemine. Suhtlemismängud • Edastatav ja varjatud sõnum. Valetajad. Mängurid. Valedetektorid. • Eric Berne, 1980-90dad. Suhtlemismängud. Stiimulinälg sama mis toidunälg. Inimene vajab transaktsiooni. • Mäng – transaktsioonide ahel, kus osalejatel kindel positsioon, korduv sisu ja etteaimatav tulemus. Perioodiliselt korduvad suhtlussituatsioonid kui igapäevaelu sisustamine • Mängud: haige laps, alkohoolik, loll jt Kokkuvõte • SP huvi kommunikatsiooni ja suhtlemise valdkonnas selektiivne • Tugev rõhk mitteverbaalsele suhtlemisele • 7-38-55 • E.Hall, P.Ekman, A.Mehrabian (1939), E.Berne Eric Berne (1910-1970) Albert Mehrabian 14. SP arendused ja rakendused Sotsiaalpsühholoogiline inimesekäsitlus • Sotsiaalne (vahendatud) taju. Stereotüübid ja eelarvamused
Lapse mõtlemisele on omane tugev animism ehk esemetele ja nähtustele hinge omistamine. Ka mälu, taju ja tähelepanu iseärasused mõjutavad seda, kuidas laps teavet vastu võtab, ning õpetaja peab seda materjalide esitamisel arvestama. Lapse sõnavara tuleb laiendada nii, et uued sõnad haakuksid juba tuttavatega ja moodustaksid omavahel mõistevälju. Sõnavara ja keelendite valiku ja temaatilise rühmitamise aluseks on koolieelses eas laste loomulikud suhtlussituatsioonid. Selline valik võimaldab uut keelematerjali kasutada praktilises suhtluses, mängudes ja tege- vustes lasteaias ja väljaspool seda. Esiõpetuse eesmärgid on loomult protsessieesmärgid, mis näitavad, millise prot- sessi kaudu lapse igakülgne areng tagatakse. Esiõpetuse eesmärgid ei määra kindlaks, mida laps teatud vanuses peab oskama või õppima. Alushariduse raamõppekava järgi on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset,
annaabi.ee 
