abimajandid nt konservitehased. Tööstus- ja tsiviilehitus, rekonstrueeriti ehitusmaterjalide mitu vana suurettevõtet ja rajati uusi. Tal, Tar majaehituskombinaadid. 1970- pingelõdvendus, Käbini võim polnud enam nii kindel, ei rahuldanud Moskvat, ta asemele tuli Karl Vaino- ei eksisteerinud tema jaoks kohalikud huvid, vaid Moskva suunised. Truu täitja. 78- venestamiskampaania, võeti vastu salastatud otsus (kakskeelsus). Emakeele asemel oskama „rahvusvahelist suhtluskeelt“ ehk vene. 72- tegid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandum- nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks võtmist ja Nõukogude võimu välja viimist. 78- põrandaalused kroonikad(memorandumid, kohtuprotsessid, poliitilised ülevaated naabermaadest). 79- Balti apell (Baltlaste ühiskiri). 70-ndad Farmide ja suurmajandite loomise aeg.
kriisiabiks koolis. (Morrisson: 765) Kriisiabi on koolides viimaste aastatega arenenud. Samas on selle sotsiaalsest paikapidavusest vähe teada ning sedagi enam abi saajate kui osutajate vaatenurgast. (Morrisson: 767) Kõnealune uurimus viidi läbi viie-aastase perioodi jooksul, et uurida CISM-i efektiivsust õpetajate ning koolipersonali perspektiivist ning pakkudes korrapärast struktuuri ja toiminguid ning ühist suhtluskeelt tulemuse saavutamiseks. (Morrisson: 767, 770) Kolm kahepäevast kursust pakkusid osalejatele antud teemal teoreetilisi teadmiseid ning praktilisi grupitöid (Morrisson: 768), mis kokku tunduvad põhjaliku aluspaketina. Muidugi peab esmalt välja koolitama abi osutajad ning alles siis saab edasi liikuda abivajajateni. Kuna aga tegemist on üsna uue kriisiabi mudeliga, eriti kooli valdkonnas, leian, et lõplikku hinnangut sellele on siinkohal veel vara anda
Paljud inimesed arvavad, et see keel on ilus, huvitav ja samas ka raske. Eesti keelt on vaja enda teadmiste arendamiseks. See on hea, kui tead mõnda sellist keelt, mida välismaal ei räägita. Kuna inglise keel on muutunud nii mugavaks ning enamik inimesi siiski kõneleb seda, siis on tore teada vahelduseks ka mingisugust muud keelt. See sama eesti keel võiks olla just nende keelte seas. Keele õppimisel ei omandata vaid keele grammatikat ega üle üldist suhtluskeelt, vaid saab aimu ka kultuuris ja rahvusest. Kuid miks peaks võõramaalane siiski eesti keelt õppima? Enamasti sõltub see kõik õppijast endast, kuna selleks pole ühtki õiget vastust. Enamasti viidetakse keele õppimisel, selle maa eelistele ja rahvale ning veel mõnele muule asjaolule. Kindlasti üks tähtis aspekt on see, kui head tingimused ja võimalused on Eestis ja eesti keelega tegelemiseks. Näiteks millised on need võimalus Saksamaal elaval isikul Eestis.
Näiteks olevat eskimotel lume kohta kakskümmend erinevat väljendit, mis näitab, kui oluline see aine nende jaoks on. Või teine näide põhjanaabritest soomlastest, kes ei risusta enda keelt neologismide ega võõrsõnadega, olles keele suhtes (ja küllap ka igapäevaelus) alalhoidlikud. On loodud ka tehiskeeli, levinuim neist on esperanto. Ometi pole temast kujunenud rahvusvahelist äri ega suhtluskeelt. Arvan, et selle põhjuseks on just asjaolu, et esperanto ei ole kellegi emakeel, mistõttu tal puudub kindel igapäevane kõnelejaskond. Iga inimese emakeel on talle armas. Võõrkeelt õppides näidatakse austust keele vastu, millest huvitutakse. Kui minna teise riiki elama, ei tule ümberasujal mõttessegi, et tolle paikkonna kodanikud peavad õppima selgeks tema keele, et ta uues keskkonnas suhelda saak on ju igati loogiline, et tema omandab selle keele, mis riigis ta asub.
probleem, et noores tööotsijad ei saa hakkama vastavalt siis eesti või vene keeles suhtlemisega, mistõttu paljud uksed jäävad neile kinni. Igal lasteasutusel on omad väljakutsed, mida ei saa jätta lahendamata, sest niimoodi võivad need hakata lapsi kahjustama. Mitmekultuurilises lasteaias võib esimesena välja tuua keelebarjääri, sest tavaliselt ei mõista teisest kultuuriruumist tulnud laps siin eesti keelt või laialt kasutatavat suhtluskeelt inglise keelt. Seetõttu tekib õpetajal uus küsimus ehk kuidas suhelda selle lapsega, kes ei saa ühestki sõnast aru. Sellisel juhul tuleb õpetajal olla loov ning 2 võtta kasutusele kehakeel. Näidata ise tegevus ette, mida soovitakse, et laps teeb, ning samal ajal kindlasti nimetada seda tegevust, et laps saaks kokku panna sõna kõla ja tegevuse. See on aega nõudev protsess
poolsaare tagasivallutamine araaablastelt • - Saksa ekspansioon suundus itta ja selleavalduseks oli orduriigi loomine, millega Euroopa idapiir kinnistus Narva jõel . • Tanlastel, norralastel ja rootslastel õnnestus Euroopaga liituda, et neid oleks vallutatud - Soome hõlmati Euroopasse rootslaste poolt - Sageli käibisid sõnd „ladina“ ja „frangi“ sünonüümidena. - Rahvusvahelist suhtluskeelt nimetatakse tänini lingua-franca - Ladinakeelsest ja katoliiklikust Euroopast idas asus kreekakeelne õigeuslik maailm, mille kultuuriliseks ja poliitiliseks keskuseks oli Bütsants - Õigeusklikku maailma kuulusid peale Kreeka ja Venemaa veel Balkani maad, samuti mitmeid Aasia piirkondi - Need kaks jõudu põrkasid kokku muu hulgas Eestis ja Lätis, mida püüdsid endaga liita nii õigeusklik kui ka katoliiklik maailm - 14.saj lõpus võtsid ristiusu viimasena vastu ka
arusaam heast teenindusest. Märkasime alati koos veaolukordi või parendamist vajavaid nüansse. Katriini võin nimetada heaks sisekliendiks, sest õppisin temalt tänamist ja kiitmist hea teeninduse või eine eest ka siis, kui teenindaja ei küsi kuidas roog maitses või kas jäädi kõigega rahule. Panustasime mõlemad võrdselt töö tegemisse ja ei jätnud kõike viimasele minutile. Tundsin end tugevalt jälgides teenindajate käitumist, suhtumist, suhtluskeelt ning elementaarset viisakust. Kahjuks jäi puudu teadmistest etiketist, sest ma ei olnud kindel, mis poolt peaks teenindaja minu ette asetama taldriku ning selle hiljem sealt koristama. Seega ma seda hinnata ei osanud. Kui ma ise teenindajana töötasin, siis teadsin, et alati peab terve laudkond korraga saama oma road kätte ning varem lauda ei koristada kui kõik on lõpetanud söömise. Pärnu Jahtklubis aga tulid mitmel juhul road erinevatel
riiki. *1978 suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestuskampaania käivitamiseks ENSVs. *1978 detsembris võttis EKP Keskkomitee vastava üleliidulise määruse alusel vastu salastatud otsuse ,,Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest". Algas aktiivne vene keele kasutamise propagand, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus, normaalne inimene pidi oskama võrdselt nii emakeelt kui rahvastevahelist suhtluskeelt. Varsti hakati propageerima kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist ja 1976. aastast oli vastu võetud üleliiduline kord, et teadustööd tuleb kirjutada ja kaitsta vene keeles. Tegelikkuses oli kogu see poliitika suunatud ühepoolsele kakskeelsusele, oli ka oht muutuda poolkeelseks. 1980. aastal hakati rahvastevahelist suhtluskeelt õpetama juba lasteaedades ja esimeses klassis ja ülikoolis vene keelsete õppeainete arv kasvas.
annaabi.ee 
