EDASTAJA JA VASTUVÕTJA. Idee ilmumine, kodeerimine, edastamine, vastuvõtt, dekodeerimine, heakskiit, teabe kasutamine, tagasiside. Suhtlemisbarjäärid: personaalsed(emotsioonid, väärtushinnangud, sugu, staatus). Füüsilised(müra, ootamatu heli, seinad). Semantilised tõkked(sõnad, pildid, teod). 18.Vertikaalne suhtlemine. Vertikaalne kommunikatsioon–Ametlik kommunikatsioonistruktuur, kus juhiseid antakse alanevas suunas kõrgematelt positsioonidelt madalamatele. Sellises suhtlemisviisis puudub otsene kommunikatsioon kõige madalamate ja kõrgemate astmete vahel. Alanevas suunas antakse juhiseid ja töökorraldusi, koordineeritakse tegevusi jne. Vastassuunalises suhtlemises jõuab juhtideni mitmesugune tagasiside, teave töötajate probleemidest ja soovidest. Samuti liigub üles informatsioon tulemuste kohta. Juhid ootavad teavet org. liikmetest ja nende eesmärkidest, probleemdest, kus nõrgad lülid. 19.Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine
eelmisest sessioonist, kus peegeldati ja mudeldati ebasoovitavat käitumist. Harjutamise ajal kopeerib õpilane esialgu õpetaja mudeldamist. Harjutamistunni ajal annab õpetaja lapsele tagasisidet ja lihvid tegevuskava elemente. Raamatus on palju soovitusi vihjete kohta, mida lapsele anda harjutamisfaasis ning ka siis, kui ta on läinud oma uusi käitumisviise klassi praktiseerima. On eeldatud, et õpilane ja õpetaja peaksid omavahel kokku leppima miimikas ja mõnes lihtsas verbaalses suhtlemisviisis, et anda teineteisele märku edusammudest või meelde tuletada, et midagi on valesti. Räägitud on ka sellest, mida teha kui õpilane on taastusvõimalusele negatiivselt meelestatud. Sellisel juhul ei saa teda sundida. Lapsed, kellel on EKR, kasutavad sageli käitumisviise, mille ebasoovitavateks eesmärkideks on tähelepanu või võimu saavutamine. Edasi on kirjeldatud küsimusi, mida peaks küsima lapse käest, kes vaevleb sellise probleemi käes
päritoluidentiteeti ja aidata luua uusi identiteete. Kui rassi- ja keeleerinevused on mingil määral objektiivsed (ehkki rasside segunemine ja mitmekeelsus muudavad selle väite küsitavaks), siis subjektiivne (rahvus) kultuuriline erinevus võib olla palju probleemsem. Üheks põhjuseks on asjaolu, et kultuurierinevustel pole alati selget silmatorkavat välist tunnust nagu teistsugune nahavärv või ilmselgelt arusaamatu keel. Kultuur avaldub suhtlemisviisis, inimsuhetes, väärtuseelistustes, kommetes ja paljudes pisiasjades, mille olemasolu ei pruugita ühekultuurilises keskkonnas tajuda. Võõra keele hea oskus ilma kultuurilist konteksti tabamata võib tekitada veelgi enam segadust, kui halb keeleoskus. Mida paremini osatakse võõrast keelt, seda suurem on vestlusest osavõtjatel oht üksteist vääriti mõista, kuna eeldatakse, et grammatiliselt keelt valdav inimene oskab selles keeles ka toimida.
Semantilised tõkked. Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Peaaegu alati kasutatakse suhtlemisel mitmesuguseid sümboleid: sõnu, pilte, kindla tähendusega tegusid. 18. Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne kommunikatsioon – Ametlik kommunikatsioonistruktuur, kus juhiseid antakse alanevas suunas kõrgematelt positsioonidelt madalamatele. Sellises suhtlemisviisis puudub otsene kommunikatsioon kõige madalamate ja kõrgemate astmete vahel. Organisatsioonisiseses kommunikatsioonis eristatakse vertikaalset ja horisontaalset suhtlemist. Vertikaalse suhtlemise puhul on tegemist ametlikku struktuurihierarhiat järgiva kommunikatsiooniprotsessiga. Alanevas suunas antakse juhiseid ja töökorraldusi, koordineeritakse tegevusi jne. Vastassuunalises suhtlemises jõuab juhtideni mitmesugune tagasiside, teave töötajate probleemidest ja soovidest
ainuke meekoor. Et meeskoorilaul Jõgeval kestaks ja kõlaks, tehakse lauluharjutusi ja esinetakse koos Jõgeva poistekooriga ka edasi. 65. Oma koolikogemustest rääkis direktori asetäitja eriala S. Veskis. Ta märkis, et kasvatustöös oleneb väga palju perekondlikust üldtoonist, mikrokliimast perekonnas (Ehala: 1975). Lapsed on kodu peegel väljaspool seda. See, millega tegeletakse kodus, tuleb selgesti välja käitumismaneerides ja suhtlemisviisis. Harimatut last koolis harituks ei muuda, sest neil on leluaeg kehv olnud. Aitab eeskuju, palju sõltub ka lapsest endast. 66. Järve keskkoolis tekitas õpilaste seas elevust saksa keele nädal (Aavoja: 1976). 67. Sel nädalal korraldatakse Jõgeva rajoonis lektorite päevad (Lektorite päevad, Punalipp, 1976). 68. 1975. aasta sügisel alustas Jõgeva kaugõppekeskkool tööd 620 õpilasega (Siiman: 1976). Rõõmustav vaimuelu tähtsustamine.
aastasel on kahte sorti: lühiajaline ei ole nõus vanemate nõudmistega, väljendub kehaliselt. Nt põhjus: lapsel palav, nälg, väsimus. Lihtne kõrvaldada. Pikaajaline ühetaoline pikaajaline käitumine. Selle taga samuti täiskasvanu. Laps mõtleb- miski pole võimatu. Kõiki asju võib saada. Kui vanem on pidevalt lapsele kõike võimaldanud ning ühel hetkel, kui neid võimalusi pole ja laps seda ei saa, hakkab laps jonnima. Tuleb lapsega rääkida avameelselt. Küsimus on suhtlemisviisis, mis lapsega pole avatud. Sellises eas kardab vanem lapsega rääkida, sest kardab kaotada mõjuvõimu. Tuleb rääkida, miks kõike ei saa ja millepärast. Kui pikaajaline ilmnenud on, selle taga põhjus, mis last vaevab. Jonn annab võimaluse lapsega muuuta suhtlemisviisi, muutuda avatumaks. Nii nagu ei ärritu täiskasvanu palve peale, katsu lapsega käituda samamoodi. Õpilaste distsiplineerimine.
annaabi.ee 
