Eestlaste suhtlemisstiilid ja nende väljendumine suhtlemissituatsioonides Tavaliselt hakkab meie päev ,,tere hommikuga" ning lõppeb ,,head ööga". Nende kahe fraasi vahele mahub rohkem või vähem suhtlust erinevate inimestega erinevates olukordades. Milliseid suhtlusstiile inimesed kasutavad? Kas võib öelda, et eestlastele on omane mingi kindel suhtlemislaad? Üldiselt suhtlemise käigus edastatakse ka infot ja nii võiks siis suhtlemisstiili nimetada lihtsamalt informatsiooni edastamise laadiks. Kolm põhilist suhtlusstiili on: alistuv, agressiivne ja kehtestav.1 Alistuv stiil Alistuvalt käituv inimene surub oma vajadused, soovid ja tunded maha ning lubab teistel saavutada oma tahte. Ta kasutab tihti lauseid: ,,Ma pole mingi asjatundja...", ,,Ma pole selles kindel" jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele
3. Sundimine-mõjutusviis, millega inimene pannakse toimima tema soovide ja tõekspidamiste vastaselt. Teistsugune toimimine võib talle kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi. Gibb võrdleb ennast kaitsma ajendavat ja toetavat grupiatmosfääri. Ennast kaitsma ajendav käitumine tekib siis, kui grupiliige tajub reaalset ohtu või prognoosib selle teket. Gibbs keskendub kuuele tunnusele, mis iseloom. Üht või teist atmosfääri. 1. Hinnanguline suhtlemislaad-nähtus, mis ajendab liikmeid end pigem kaitsma kui ülsandega tegelema.Etendavad suurt osa sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid. 2. Kirjeldav suhtlemislaad-hinnaguvabad väljendused, mis ajendavad partnerit end avama. Koguneb teave sellest, mida grupiliikmed ülesandest ja omavahelistest suhetest arvavad. 3. Kontrollile orienteeritus- realiseeritakse grupis normide, konformsuste, täpsete reeglite jne vahendusel
mõistatused on teistelgi rahvastel üsna samasugused. Varase vokaalmuusika vorme esitati peamiselt üksi ning lood lõppesid sageli ootamatu silbi või häälitsusega nt hüüe ,,tsärr" pääsukese laulu lõpus. 1.3. Regilaul Regilaul ehk regivärsiline laul on eesti vanemate rahvalaulude keskne liik, mis on arenenud pika aja jooksul külaühiskonnas ning on tihedas seoses rahva eluolu ja keelega. Regivärsside laulmine oli vaoshoitud tundejõuline omavaheline suhtlemislaad, mille kaudi saadi väljendada arvamusi, meeleolusid, anda hinnanguid, jutustada lugusid ning samuti püüti mõjutada ka ümbritsevat maailma. Regilaulud kõlasid alati kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal, nt põllutööd, tubane lõnga ketramine ja ka lihtsalt pikkadel talveõhtutel. Regilaulus on alati esikohal sõnad. Vanimad regilaulud olid lähedased meloodilisele kõnele ning on kõrvutatavad pigem tänapäevase räpi kui ooperiaariaga
kolmeosalise meetodi, mis võimaldab konflikti konstruktiivsemaks muuta. Boltoni välja töödeldud protsess aitab kaasa tunnete väljendamisele ja kehtestavale suhtlusele, kuid ei luba tüüpilist kõik-on-lubatud sõnelust, mis blokeerib lahenduse ja kaldub halvasti mõjuma suhetele. Esimene samm: kohelge teist inimest lugupidavalt. Suhtumine, mida antakse edasi spetsiifiliste käitumisviiside abil. Viis, kuidas teist inimest kuulatakse, kuidas teda vaadatakse, sõnade valik, hääletoon, suhtlemislaad see kõik annab edasi lugupidamist või lugupidamatust. Rakendada tuleb moraalset sundlust, et kohelda teist inimest väärtusliku isikuna, kellega kavatsetakse võrdsesse dialoogi astuda. Teine samm: kuulake, kuni kogete teist poolt. Konflikti ajal, kui tunded on tugevad, kiputaks kergesti üksteist vääriti mõistma. Kuulamise eesmärgiks on mõista teise inimese ettepanekute või ideede sisu, nende tähendust selle inimese jaoks ja tema tundeid nende mõtetega seoses
avastamistung. Laps otsib tema ette kerkinud küsimustele vastuseid ja selle kaudu õpibki. Et säilitada soovi õppida, peavad lapse küsimused juba varasest east peale vastuseid. Mida enam küsimusi jääb vastuseta, seda passiivsem on laps uusi teadmisi hankima (Tuuling 2008:8). Kooselu peres tähendab, et pereliikmed on üksteisega tihedalt seotud ja suhtlevad omavahel. Et igaüks on omaette isiksus oma loomuse ja eripäraga, mõjutab iga üksiku pereliikme suhtlemislaad kogu süsteemi. On oluline, et osataks arvestada teiste pereliikmetega (Tuulik 2001). 2.1. Jagamatu tähelepanu Kuhu viib jagamatu tähelepanu? Olukorda, kus laps tunnetab, et ta on täiesti omaette koos ema või isaga, nad kuuluvad ainult temale. Sel momendil on laps emale või isale maailma tähtsam isik. On vaja ,et laps seda tunnetaks. Jagamatu tähelepanu ei ole midagi sellist, mida antakse lapsele siis, kui aega on. See on lapse eluline vajadus
Suitsu õhtu „Ühte laulu tahaks laulda” kuue eakaaslase rühmatööna Hermaküla ja Toominga eestvedamisel Tallinna Kirjanike Majas, veebruaris Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng” (lav. Evald Hermaküla) ja detsembris „Laseb käele suud anda” (lav. Jaan Tooming, mõlemad „Vanemuises”). „Tuhkatriinumängus” kulmineerus Gustav Suitsu luulekeele kehalisse väljendusvormi ümberpanekust alguse saanud agressiivsem ja füüsilisem lavaline suhtlemislaad; pöördelisena mõjusid nii metafoorne lavategevus, visuaalne dünaamika kui ka loobumine elu illusiooni loovast teatrist. „Tuhkatriinumäng” pidi algselt esietenduma juba 1968 ja selle ärakeelamine võimude poolt ajendas Tartus üliõpilaspäevade raames isegi tudengite meeleavalduse. Printsi tegelaskujus (Raivo Adlas) ja tema tõeotsingutes nähti rahvusliku Hamleti allusioone, nii näidendi kui ka lavastuse tipphetkeks oli Printsi kohtumine elupaljusust sümboliseeriva, ratastoolis
annaabi.ee 
