..............131 Kirjandust suhtlemise kohta ..............................................................132 Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 4 Sissejuhatus SISSEJUHATUS "Ma suhtlen täitsa vabalt" - on väljend, mida küll vist igaüks on kuulnud. Sageli märkate suhtlemise käigus, et just sellel nö. vabalt suhtlejal on terve rida tunnuseid, mis teevad temaga suhtlemise kas ebamugavaks, ebameeldivaks või katkestavad selle üldse. Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nii nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Inimene õpib kogu elu. Suhtlemise õppimine algab sünnimomendist (ehk varemgi) ja arvatavasti lõpeb surmaga. Lugedes tööpakkumise kuulutusi pange tähele kui sageli esinevad sõnad hea /väga hea suhtlemisoskus nende omaduste loetelus, mida
2) Kui interaktsiooniprotsess – vastastikune mõju, tagasiside. 3) Kui transaktsiooniline protsess – vastasikustm mõju vaadeldakse laiemalt: teised inimesed ja keskkond. Infovahetuse komponendid: 1) Kommunikatsiooni saatja ja vastuvõtja. 2) Teade - tähendust omav märk või märgisüsteem. 3) Kanal - vahendid mida mööda teade jõuab saatjast vastuvõtjani. 4) Tagasiside – protsessi integraarne osa, mis võimaldab suhtlejal vaadelda protsessi käiku ning hinnata selle edukust. Infovahetuse suhtlemise üks külg. 5) Müra (kõik, mis segab kuulamist; saab olla füsioloogiline). Mõiste „interaktsioon“ – inimestevahelised ehk interpersonaalsed toimingud, milles osaleb vähemalt kaks teineteist mingil viisil mõjutavat inimest. Sotsiaalne kontekst: 1. Sotsiaalne stsenaarium – sotsiaalse tegevuse ja koostoime hästi tuntud muster, mis
kõiki neid asju koos. Ühe või enama teesulu tulemusel võib teine inimene muutuda järeleandlikuks, allaheitlikuks, või hoopis vastupanu osutada, vaielda. Need vestlustõkked kipuvad alandama teise eneseväärikust ja kahandama tema motivatsiooni. Nad vähendavad tõenäosust, et teine otsustab ise ja suurendavad tõenäosust, et ta asetab hinnangu keskme endast väljapoole. Teesulud on meie kultuuris laialt levinud: neid kasutatakse enam kui 90% vestlustest, kus ühel või mõlemal suhtlejal on mingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju
sõnumit(vtka küsimuste osa). Kas see tähendab, et ...; kas te ütlesite, et .... ja sellele järgneb kliendi sõnumi kordamine Parafraseerimine, ümbersõnastamine on sarnane eelmisega, kus kliendi sõnumi sisu, mis puudutab mõnda sündmust, situatsiooni, ideed või isikut, korratakse oma sõnadega, kasutades kliendi võtmesõnu. Kasulik mõnede mõtete, sõnade rõhutamisel. Parafraseerimine aitab mõlemal suhtlejal paremini mõista probleemi olemust ning viib samuti loomuliku arutluseni, mis aitab leida lahendusi. Näiteks: kui ma õigesti aru sain, siis sa ütlesid, et...; Sa ütlesid, et .....; See tähendab siis, et .... jms ·ütle iseendale uuesti, midaklient sinule ütles, ·leia sõnumi sisu osa ·leia oma parafraasile hea algus, mis sobiks hästi ka kliendi sensoorsete väljendustega ·tõlgi kliendi poolt öeldu oma keelde ·verbaliseeri see parafraasina kliendile
Ühe või enama teesulu tulemusel võib teine inimene muutuda järeleandlikuks, allaheitlikuks või hoopis vastupanu osutada, vaielda. Need vestlustõkked kipuvad alandama teise eneseväärikust ja kahandama tema motivatsiooni. Nad vähendavad tõenäosust, et teine otsustab ise ja suurendavad tõenäosust, et ta asendab hinnangu keskme endast väljapoole. Teesulud on meie kultuuris laialt levinud; neid kasutatakse enam kui 90 protsendil vestlustest, kus ühel või mõlemal suhtlejal on mingi probleem või tugev vajadus. (Bolton 2007: 47). 21 3. SUHTLEMISOSKUSTE JA SUHTLEMISTÕKETE UURIMINE 3.1 Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine Suhtlemisoskus on üks elu tähtsamaid oskusi ja seda hinnatakse kõikjal. Kui oskad hästi suhelda, võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, sind austatakse ja usaldatakse. Kui oled kehvemsuhtleja, avastad, et ühes või mitmes eluvaldkonnas jääb nagu midagi puudu.
fikseeritud kood, tuleb kood fikseerida. Päris ehtsaid fiksee- ritud koodi uskujaid on aga raske leida, ja konventsiooni uskumise korral on korraldamise objekti keerukam näidata. • Ka korralduse metoodikas ja otsuste argumentatsioonis kipub korduma vastuolu: keelekorralduse teooria põhineb konventsioonil, praktika aga fikseeritud koodil. Küsimused 47. Kui seletada suhtluse toimimist konventsiooniga, millest igal suhtlejal on oma, veidi isikupärane ettekujutus, mis siis võiks olla keelekorralduse objekt? Lugemist • Keelekorralduse teooria tänapäevases mõttes loodi möödu- nud sajandi keskel ja üks tegijaist oli koguni eestlane: Haugen 1966, Tauli 1968, Fishman 1974. • Keeledünaamikat, millest teadlik keelekorraldus moodustab ühe liigi, on kategoriseerinud Laurén, Myking ja Picht (2002). Neilt pärineb muuhulgas valdkonnakaotuse mõiste: olukord,
annaabi.ee 
