Mis on munandikoti ülesanne? Seal on munandid, munandimanused ja seemneväädid. Millised osad eristatakse mehe sugutil? ● Lukis- eesmine jämendunud osa ● keha ● juur Mis moodustavad sperma ehk Seemnerakud koos lisasugunäärmete nõrega. seemnevedeliku? Milline naha piirkond ei ole peenisel liikuv Sugutilukil. Sugutilukil on nahk käsnkeha valgundkestaga ja venitatav? tihedalt kokku kasvanud. Kuna liigub eesnahk taha poole? Erektsiooni korral. Mida teevad naiste suguelundid? Tekivad ja valmivad munarakud, areneb loode ja toodetakse naissuguhormoone. Mis on naiste sisemised suguelundid? Munasari Munajuha
piki- ja välimine kiht ringkiududest. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Mehe kusiti urethra masculina on kõverdunud 18-25 cm pikk torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lähtub kusepõiest, läbib eesnäärme, urogenitaaldiafragma, suguti käsnkeha ja avaneb sugutilukil välimise kusitisuudmena. Vastavalt asetusele eristatakse 3 osa: * eesnäärmeosa - ~2,5 cm pikkune. Tagaseinal paikneb pikisuunaline võlvumus - kusitihari, mis keskosas jämeneb seemnekünkakseseks. Sellel avanevad 2 purskejuha ja arvukad eesnäärmejuhakesed. * membraanosa - ~1 cm pikkune kitsas osa, seda ümbritseb kusitisulgurlihas (sfinkter), mille spasm võib olla takistuseks põie kateteriseerimisel. * käsnosa e. spongioososa - pikkus 18-22 cm.
alati veidi valulik, kuid tugev valu viitab põletikule. Üksikasjalik läbivaatlus lambi abil ehk transilluminatsioon on abiks vedelikku sisaldavate tsüstiliste moodustiste, vesimunandi ja seemnesonga esitamisel. Lambivalguse mitte kumamist sõlme kohal läbi munandikoti seostatakse kasvajaga. Palpeerimisel tehakse kindlaks: kas munandikotil on märgata muutusi, kas püstiasendis leidub munandikoti naha alla veenilaiendeid (kui jah siis kas need vähenevad lamades), kas suguti nahal või sugutilukil leidub muutusi, kas munandikotis leidub ebatavalisi sõlmi, munandite, munandimanuste ja seemneväätide eraldi palpeeritavus. Kusepõis Kusepõie uurimisel lamab patsient selili, jalad puusadest ja põlvedest kõverdatud. Uurimisel teostatakse alakõhu vaatlust, palpatsioonist ja perkussioonist. Uurimist teostatakse tühja kusepõiega. Kusepõie palpeerimisel surutakse kergelt sõrmedega alakõhule, avatud
paiknevaid veene, mille harud koguvad verd perifeersetest (väiksematest) kavernidest - samaaegselt kavernide täitumisega tekib äravoolutakistus veenides - endise olukorra taastab (tiguarterite, kavernide seinte) silelihaskoe toonuse tõus ja korgaskehade (kavernide seinte, tunica albuginea) elastsete elementide kokkutõmme Nahk - õhuke, pigmenteerunud, karvadeta - koheva ning elastse aluskoe tõttu hästi liikuv - sugutilukil moodustub nahaduplikatuur – eesnahk – preputium sisepinnal avanevad eesnahavõiet – smegma – produtseerivad rasunäärmed – glandulae preputiales - eesnaha alumist osa ühendab sugutilukiga frenulum preputii SCROTUM – MUNANDIKOTT - naha ja selle aluskoe väljasopistis lahkliha eesosas - seina kihid primaarfolliikuleid – ühekihiline kuupepiteel
tekitusepiteelist. küünealumikus leidub rohkesti veresooni ja sensoorseid närvilõpmeid. Küünel, nagu epidermiselgi, eristatakse sarvkihti ja kasvukihti. Kasvukihi rakkudel paljunemisel arvel toimubki küüne kasv. Elusal inimesel kasvab küüs pidevalt ja küllaltki kiiresti - kuni 4 mm kuus. Karvad Karvad on niitjad jäigad sarvmoodustised, mis katavad tunduvat osa nahast. Nad puuduvad peopesadel, jalataldadel, huulepunal, sugutilukil, eesnaha sisemisel pinnal, rinnanibudel ja väikeste häbememokkadel. Karvkate ei ole keha erinevates piirkondades ühesugune ja varieerub individuaalselt. Väliskujult jagunevad karvad mitmesse tüüpi. Pikkade karvade hulka kuuluvad juuksed, habeme- ja vurrukarvad, kaenlaaugu, suguelundite ja häbemekingu piirkonna karvad. Lühikeste harjaskarvad hulka kuuluvad kulmude ja ripsmete karvad, ninasõõrmete ja välimise kuulmekäigu karvad. Kerel, näol ja jäsemetel leidub ka peenikesi alus- e
tuvastati haiguse seksuaalne levik. Et tekitajaks on papillomiviirus , avastati 1969. a elekronmikroskoobi abil. Tänapäeval on kondüloomid üks kõige tavalisemaid sugulisel teel ülekantavaid haigusi genitaalidel. (Rajangu, Kaur 1999:161) Kondüloomid jagunevad: (vita.ee 22.02.09) · Teravad kondüloomid - kas tüügaste või lillkapsasarnased vohandid, mis naistel võivad lokaliseeruda välissuguelunditele, kusitisse, tuppe ja emakakaelale. Meestel paiknevad eesnahal, sugutilukil, võivad olla ka peenise vaos või kusitis. Kondüloome võib leida ka pärakust või selle ümbruse limanahalt. · Lamedad kondüloomid - laigu- või sõlmekesetaolised punakas-roosad piirdunud kolded, mida diagnoositakse tsütoloogilise uuringuga. 2.1 Kondüloomide levik Kondüloomid on väga levinud. Uuringust saadud andmete kohaselt esineb elu jooksul kondüloome ligikaudu 10 % naistest ja meestest. ( hpv.ee 22.02.09) Kõige sagedamini
Eesnääre Lihas-näärmeline elund väikevaagnas põie all. Nääret läbib kusiti, kuhu suubuvad ejakulatsioonijuhad ja eesnäärme juhad. Näärmeline osa moodustab sagaraid, mille vahel on sidekude ja silelihaskiud. Sidekoe hulk suureneb vanuse kasvades. Suguti Ülesandeks seemnevedeliku ja uriini väljutamine. Eristatakse eesmist jämedamat osa e lukki (glande), keskmist osa e keha ja tagumist häbemeluudele kinnituvat osa e sugutijuurt. Sugutilukil avaneb välimine kusitisuue. Naise suguelundid: · munasari · munajuha · emakas · tupp · välissuguelundid e häbe (vulva) · rinnanääre Munasarjad Paarilised munasarjad paiknevad kõhuõõnes ja kinnituvad ligamentidega emaka ja vaagnaseina külge. Munasarjad toodavad sugurakke (munarakke e gameete) ja hormoone. Munajuhad Pikkus 10 cm, algavad emaka nurkadest. Emakas Siin toimub viljastatud munaraku pesastumine ja loote areng. Paikneb põie taga ja pärasoole ees.
annaabi.ee 
