rahvaloendused, migratsioon. Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis. Võrldlevad suundumused – ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi.
Kriitika: see on liiga lihtne, kuna ainult 4 gruppi Majandusetnoloogia Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise, tarbimisena, on majandus. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüsteemida uurimine Etnoloogia uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised struktuurid Formalistid – üldiste majanduste pooldajad, sellega seostub kasumiprintsiip – kuidas ja kust kokku hoida jne Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasusse, vaidlesid kasumiprintsiibi vastu, sest kõigil ühiskondadel ei loodeta kasumile ja see ei ole oluline. Nende sõnul majanduse eesmärk millegi hea saavutamine (õnn, prestiiž) aga mitte kasum. Uued majandusetnoloogilised suundumised:
juurdepääs ressurssidele. On reeglid, kuidas neid resursse töödeldakse ja vahendatakse. E ja A uurivadki selliseid majandussüsteemide kultuuride vahelist varieerumist. Kuidas on majandussüsteemid seotud toiduhankimisviisidega, sest toiduhankimise viis määrab majandussüsteemi. Sageli on olulised ka muud küsimused, nagu sotsiaalsed erinevused, kuidas need on seotud majandusega nt klassi erinevused, soolised erinevused (või need puudvad), kuidas sugulusvormid on seotud majandusega ja ka poliitilised süsteemid. Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. 21 Uurivad ka, kuidas on kokkupuude lääne ühiskonnaga (eriti koloniaalriikidel) ja mõjutab nende
· Olemas on keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee. · Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus · Ideoloogia. Majandusetnoloogia Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. · Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem; · Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. · Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); · Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. Uuemad majandusetnoloogilised suundumused · Holistlikud (rõhutavad terviku esmasust selle osade ees); · Võrdlevad;
sõltuv kultuuri ja ühiskonna eripäradest. Suuremas osas ühiskondades ei kasutata raha, kuid on siiski mingid reeglid. Kuidas on majanduslikud süsteemid seotud toiduhankimise viisidega: korilus, küttimine, karjakasvatus, alepõllundus, intensiivpõllumajandus. Paljud ühiskonnad ei tunne maaomandit (arvataks et pigem maa omab neid kui nemad maad). Samuti ei ole mõnede ühiskondades eraomandit. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Majandusantropoloogia saab alguse kahe maailmasõja vahel. Varem arvati, et majandus on universaalne. Tegelikult pole aga kasuprintsiip kõikjal majanduse aluseks nagu see on läänes. Mõnedes ühiskondades on selleks piiratud vahenditega eesmärgi saavutamine. Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad. Lääne printsiibid kehtivad kõikjal kasumiprintsiip. Kõik maailmas tahavad kasu saada. Vajadused on lõputud ent vahendid piiratud
Kõigis ühiskonnas tavad ja reeglid, millega määrartletakse juurdepääs ressurssidele. On olemas ka reeglid, kuid neid ressursse töödeltakse. Etno uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist ja kujidas on maj.süsteemid seotud toiduhankimise viisidega. Toiduhankimise viisid määravad majandussüsteemi. Olulised on ka muud küsimused – sotsiaalsed erinevused(klassierinevused), poliitilised süsteemid, kuidas on perekonna sugulusvormid seotud majandusega. Uurib ka seda, milline on kokkupuude lääne ühiskonnaga läbi koloniaalsüsteemi. Kol võimude poolt pakutud mudelid erinesid põlisrahvaste omadest kõvasti. NT meie jaoks on tavaline mõiste „maaomand“ – võime omada ja osta maad. Aga osades ühiskondades puudub arusaam sellest,et inimene võib omada maad, selleks vaja kultuurilist kontseptsiooni. Maa lihtsalt on olemas ja keegi ei saa seda omada. Kuidas NY tekkis? Saabusid hollandi kolonialistid Manhattanile ja
annaabi.ee 
