Konvergents evolutsiooni kaugete taksonite muutumine sarnasteks · N : Urson (Ameerika) , Okassiga ( vana maailm) Hunt- kukkurhunt Ümiseja-vombat Kaktus-piimalill ökogeograafilised seaduspärad · Biogeograafia ,, seadused" · Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis · Makroökoloogia eelkäija! · Bergmanni seadus suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus suurem · Alleni seadus soojaverelistel sugulasliikidel on külmas elavate SIIT KA PUUDU TEKST!!! · Glogeri seadus . niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaigaga loomad Taimelehtede suurus ja kuju · Tervete leheservadega liikide hulk flooras sademed · Lehe suurus temp. Mida suurem leht seda soojem temp. · Kasutatakse paleokliima hindamisel Ökoloogiliste koosluste levik: · Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekt
*aretustöö kiireneb 2x Puudused: *protsess pole suunatav, muteeruda võib mistahes geen *II töötlemisjärgne põlvkond on liialt töömahukas *enamus mutantidest on kahjulikud liigile ega ole ka praktiliselt kasutatavad 47.Päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seadus- geneetiliselt lähedastele liikidele ja perekondadele on omased sarnased päriliku muutlikkuse read. Teades ühe liigi juures esinevaid vorme võime ennustada samasuguste paralleelsete vormide leidmist ka teistel sugulasliikidel ja perekondadel. (N. Vavilov) 48.Rekombinatsiooniline muutlikkus- geneetilise info vahetus või geneetilist infot kandvate struktuuride ümberpaiknemine. Oma olemuselt jagunevad: *legitiimsed e. seaduslikud- ei ole kaotajaid, ei toimu kellegi/millegi arvelt *illegitiimsed-toimub kellegi/millegi arvelt 3 suuremat vormi: *kombinatiivne muutlikkus *parasexuaalsus *geneetilise materiali ümberpaiknemine kromosoomides ja DNAs 49.Rekombinatsioonide tüübid
*aretustöö kiireneb 2x Puudused: *protsess pole suunatav, muteeruda võib mistahes geen *II töötlemisjärgne põlvkond on liialt töömahukas *enamus mutantidest on kahjulikud liigile ega ole ka praktiliselt kasutatavad 47.Päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seadus- geneetiliselt lähedastele liikidele ja perekondadele on omased sarnased päriliku muutlikkuse read. Teades ühe liigi juures esinevaid vorme võime ennustada samasuguste paralleelsete vormide leidmist ka teistel sugulasliikidel ja perekondadel. (N. Vavilov) 48.Rekombinatsiooniline muutlikkus- geneetilise info vahetus või geneetilist infot kandvate struktuuride ümberpaiknemine. Oma olemuselt jagunevad: *legitiimsed e. seaduslikud- ei ole kaotajaid, ei toimu kellegi/millegi arvelt *illegitiimsed-toimub kellegi/millegi arvelt 3 suuremat vormi: *kombinatiivne muutlikkus *parasexuaalsus *geneetilise materiali ümberpaiknemine kromosoomides ja DNAs 49.Rekombinatsioonide tüübid
tõrjemeetmed. statsionaarsed parasiidid (ld. stationarius -- seisev, liikumatu; parasiit) -- püsiparasiidid. Peatuvad peremehe keha pinnal või sisemuses pikemat aega (erinevalt temporaarsetest parasiitidest). Nende hulgas eristatakse perioodilisi parasiite ja permanentseid parasiite. Vt. ka parasiitide 1iigitelu. stenofaagsed parasiidid (kr. stenos -- kitsas + phagos -- neelav; parasiit). On kohastunud parasiteerima ainult ühel peremeesliigil või väikesel arvul sugulasliikidel. Vt. ka parasiitide liigitelu. subkliinilised parasitoosid (ld. sub -- all + kr. klinikos -- voodis lamav; parasitoos). Parasiitide mõõduka invasiooni ja peremehe normaalse resistentsuse korral (head söötmis- ja pidamistingimused) kulgevad parasitoosid märgatavate kliiniliste haigustunnusteta, kuigi põhjustavad seejuures loomade toodangu vähenemist. Subkliinilised parasitoosid on alati seotud ka parasiidikandvusega. suletud majandi reziim
kui Nicaraguas. Hall metshamster kogub endale pessa taimset materjali ja pesad jäävad alles aastatuhandeteks, neid võib leida koobastest ja süsinikumeetodil taimede vanuse ära määrata, samuti leidub neis pesades veel looma ekskremente ja neid saab mõõta ja selle järgi selgeks teha looma enda suuruse. Ja kliima muutustega seoses näha kuidas on looma suurus varieerunud. · Alleni seadus (1877) soojaverelistel sugulasliikidel on külmas piirkonnas elaval liigil väljaulatuvad kehaosad lühemad kui sooja piirkonna liigil. Kui kõrv ulatub soojast kehast pikalt välja siis hakkab kõrva otsast külm näpistama. (jänes, rebane). Tõendatud, et külmas õhus heli levib paremini ja ei pea olema nii väljaulatuvad kõrvad. Lindude puhul linnud kaotavad palju soojusenergiast noka kaudud linnud, kes on külmadest piirkondadest neil on nokad lühemad siis ei kaota nii palju energiat
vaatluste ja teaduslikult täpse, formaliseeritud kirjeldamise abil Enne teaduslikule uurimisküsimusele vastuse otsima hakkamist või teadusliku eksperimendi sooritamist tuleb uurimisobjekti nn pilootuuringute käigus piisavalt tundma õppida. Loomade näiliselt lootusetult keerulise käitumise juures esineb igal liigil terve hulk ajas korduvaid, stereotüüpseid käitumisakte, millest osa on sugulasliikidel sarnased, osa aga täiesti liigispetsiifilised, unikaalsed. Nende eristamine ja äratundmine nõuab piisavat vilumust. Käitumisaktide mustri teaduslikku üleskirjutust nimetatakse etogrammiks. Isasogaliku kevadises käitumises saab eristada järgmisi elemente: pesa ehitamine siksak-tants (all joonisel a) pesasuudme emasele näitamine (joonisel b) emase kudema stimuleerimine (joonisel c) pesast läbi pugemine marja viljastamine