teistest isoleeritult (ainult poiste kasvatuse kohta on säilinud üksikasjalisi andmeid) ning meeste edaspidine omaette elamine tuletavad meelde elu meeste majades, kus mehed veetsid suurema osa oma ajast sugukondlikus ühiskonnas. Mehed elasid oma perekondadest lahus ka edaspidi, pärast gümnaasionist lahkumist. Täiskasvanud spartiaadid veetsid kõik päevad oma sõjaväelistes allüksustes; koju perekonna juurde tulid nad ainult ööbima.
· Koopamaalida loomise põhjuseks võib pidada: inimesed uskusid maagiat ja seda, et piltide ja kujunditega saab mõjutada tegelikkust Animism · Loodusrahvaste mõtteviisile omane looduse hingestamine · Usuti et loodust saab mõjutada maagalisliste toimingutega, loitsud, laulud, tantsud, kehamaalingud · Rituaalide läbi püüti kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. · Taotlem - loom, taim, ese, loodusnähtus usulise austuse objektina, sugukondlikus ühiskonnas · Taotlemsammas - esivanemate koondkuju · Amulett e talisman - õnnetoov ese mis kaitseb kurjaeest · Ornament - kaunistus mis kordub reeglipäraselt · Megaliitilised ehitised - usulised monumendid Nt: Menhir - üksik, suur, Pikk kivi Dolmen - kivilaud Kromlehh - ringikujuliselt paigutud Menhir+Dolmen. Nt stonehenge MESOPOTAAMIA KUNST (Jõgedevaheline maaala) · Sumerdi - mesop lõunaosa esimesed teadaolevad asukad
rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana-Vene riik (eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj). Teistest barbarite riikidest erinesid need pikema eksisteerimisaja, suurema territooriumi ja tugevama keskvõimu poolest. 1.2. Frangi riik ja Karl Suur: 5
väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana- Vene riik (eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj). Teistest barbarite riikidest erinesid need pikema eksisteerimisaja, suurema territooriumi ja tugevama keskvõimu poolest. 1.2. Frangi riik ja Karl Suur: 5
värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest) 3. Vana-Iiri kirjandus ning Alsteri sari, keldi kangelased, bardid ja fillid. Finn ja Ossian. Iirimaad juba 1. aastatuhandel eKr asustanud keltide veel sugukondlikus ühiskonnas olid lauljad vanade pärimuste ettekandjad ja talletajad suure au sees. Iiri saagad olid proosa vormis, neid iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchulainn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunaiiri saagade kangelased olid Finn/Find/Fingal ja tema poeg Ossian.
Eesti omariiklus (1918-1940) – veneseadused kehtisid kuni uutega asendamiseni, balti Eraseadus kehtis kuni 1940, lääne õiguskultuuri tunnused – juured roomaja kanoonilise õiguse uurimises, korporatsioon, leping, omand jne, õigusteadus, professionaalsed juristid 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused. Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane *Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne *Mittekirjutatud, tavaõigus *Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval) *Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos *Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulik: o Suuline / tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi o Stabiilne / orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga o Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine, mitte süüdlase karistamine
Teistsugususest tulenevad probleemid arhailise õiguse mõistmisel (Arhailisus ei tähenda primitiivsust). Arhailine õigus püüdleb stabiilsuse poole (meie aga progressi suunas), hoitakse kinni esiisade pärandist. Arhailises õiguses on inimene olemas vaid mingi ühenduse läbi (nt abiellumine on kahe sugukonna vaheline kokkulepe) Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne Mittekirjutatud, tavaõigus Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval) Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulikud tunnused • Suuline (tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi) • Stabiilne (orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga) • Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine (mitte süüdlase karistamine)
annaabi.ee 
