• Kalavarude kunstlik taastootmine (rearing of fish juveniles for stocking, artificial propagation) - kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem looduslikesse vetesse lahti lasta. Tingitud sellest, et mõnede kalaliikide paljunemise võimalused on inimese tegevuse tõttu hävinud • Haudemaja (hatchery) - spetsiaalselt veeorganismide paljundamiseks sisustatud rajatiste kompleks. Oluliseima osa sellest moodustavad haudeaparaadid koos nende veevarustus/puhastus süsteemiga. • Sugukari (broodstock) - suguküpsed veeorganismid, keda kasvatatakse paljundamiseks e nendelt järglaste saamise eesmärgil. • Ilukalad (ornamental fish) - tiikides ja basseinides ilu pärast peetavad kalad, kelle välimus on selektsiooni teel omapäraseks muudetud - nad on värvilised või on nende kehakuju moonutatud, näit. kuldkala, kuldsäinas, “koi” karpkala jt. VESIVILJELUS VESIVILJELUS VESIVILJELUS MAAILMAS
4. Eesti lõhelaste elusgeenipankade arengukava. Põlula Kalakasvatuskeskuse tegevuse üheks eesmärgiks on säilitada ja paljundada Eesti lõhelaste algupärast genofondi. See kava annab soovitusi peamiste geenipanga pidamisega seotud küsimuste lahendamiseks. Arengukava annab vastuse järgmistele küsimustele ja teemadele... 1. Milliste jõgede sugukarjad luua eraldi, kas on lubatav mitme jõe karjade segunemine? 2. Kui suur peab olema iga eraldi peetav sugukari kokku, sh aastakäikude kaupa kui palju peab olema aastakäike ja kui palju kalu igas aastakäigus või mitme aastakäigu segus, kas tohib segada aastakäike? 3. Geenipanga loomine ja säilitamine. 4. Sugukalade märgistamine ja boniteerimine (hindamine). 5. Ristamisskeemi kasutamine geenipanga paljundamisel. 6. Kuhu asustada millistest geenipanga karjadest tohib millistesse jõgedesse asutada? 7. Vajalikud uuringud. 5
vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja viljastamiseks ja pealegi saab isastelt kudemisaja vältel niiska mitu korda. Geneetiliselt pole see soovitatav, sest toob kaasa inbriidingu suurenemise SUGULINE KÜPSEMINE Forelli sugulist küpsemist ja kudemisaega mõjutavad mitmed tegurid:
· Kalavarude kunstlik taastootmine (rearing of fish juveniles for stocking, artificial propagation) - kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem looduslikesse vetesse lahti lasta. Tingitud sellest, et mõnede kalaliikide paljunemise võimalused on inimese tegevuse tõttu hävinud · Haudemaja (hatchery) - spetsiaalselt veeorganismide paljundamiseks sisustatud rajatiste kompleks. Oluliseima osa sellest moodustavad haudeaparaadid koos nende veevarustus/puhastus süsteemiga. · Sugukari (broodstock) - suguküpsed veeorganismid, keda kasvatatakse paljundamiseks e nendelt järglaste saamise eesmärgil. · Ilukalad (ornamental fish) - tiikides ja basseinides ilu pärast peetavad kalad, kelle välimus on selektsiooni teel omapäraseks muudetud - nad on värvilised või on nende kehakuju moonutatud, näit. kuldkala, kuldsäinas, "koi" karpkala jt. Eestis püütakse tänu vesiviljelusele: Vikerforelli, kaubavähki, karpkala, jõevähki. Vesiviljelus Hiinas:
*Kogu kasvatatav kala on ostetud Taanist ja Soomest silmtäpp-marjan või maimudena *Pidev sõltuvus on piduriks arengus *Vaja luua tõupuhast forelli asustusmaterjali tootev aretuskeskus Lõhelaste sugukalad- see kehtib nii lõhele kui forellile Kudemisajal on sugukalade sugu väliselt eristatav - isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt Sugukalad *Sugukari. Paljundamisiga on 4-6 aastat. *Asenduskalad, sest kari tahab uuendamist 25% aastas *Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera *Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus, valgusreziim, temperatuur, toitumine jt Viljakus Sugukalalt saadavate sugurakkude arv *Absoluutne viljakus emaskala munasarjas olevate küpsete marjaterade arv *Suhteline viljakus küpsete marjaterade arv emaskala massiühiku kohta *Tarbeviljakus emaskalalt marja lüpsmisel tegelikult kätte saadud marjaterade arv
Elusmass kg m2 Kuni 10 0,15 >10 kuni 20 0,20 >20 kuni 30 0,30 >30 kuni 50 0,40 >50 kuni 85 0,55 >85 kuni 110 0,65 Üle 110 1,00 45. Mikrokliima seakasvatuses (temp, relat. niiskus, õhustatus), nende seos sigade jõudluse ja tervisega (imikpõrsad, võõrdepõrsad, kesikud ja nuumikud ning sugukari). KESKKONNATEMPERATUUR 1. VASTSÜNDINUD PÕRSAD Imikpõrsaste kaod moodustavad keskmiselt 19 %. Emise 72 h jooksul hukkub 70 80 % kogu imetamisperioodil survatest põrsastest. Lõpmine on põhjustatud põrsaste alajahtumisest ja alatoitumisest (selle tagajärjel ,,magavad" emised nad ära). 22 Vastsündinud põrsastel puuduvad harjased ja nahaalune rasvkude ning organismi
annaabi.ee 
