Tsink (Zn) Tsink on elutähtis element kõikidele põllumajandusloomadele. Teda leidub organismis võrdlemisi palju, täiskasvanud lehma kehas ligikaudu 15 g. Ainult rauda on looma kehas mikroelementidest rohkem kui tsinki. Tsinki leidub kõikides kudedes: rohkem on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, looma karvadesse. Suur on tsingi kontsentratsioon silma soonkestas, eriti kiskjalistel. Suhteliselt palju tsinki on ka spermatosoidide sabaosas, mis annab alust arvata, et tsink on suguisasloomade söötmisel olulisema tähtsusega kui emasloomade söötmisel. Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks, osaleb hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses (soodustab B-kompleks vitamiinide ainevahetust). Tsink osaleb ka vereloomeprotsessis, kuuludes vere erütrotsüütides leiduva ensüümi koostisse, mis kiirendab süsihappegaasi eraldumist verest ja kopsu allveoolidest. Tsink söötades Taimede tsingisisaldus varieerub suurtes piirides (10-130 mg/kg kuivaines) ning sõltub taime
vaid ladestatakse maksa ja põrna ning kasutatakse uuesti hemoglobiini ja erütrotsüütide valmistamiseks. Tsink on elutähtis element kõikidele põllumajandusloomadele. Teda leidub kõikides kudedes. Rohkem tsinki on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, juustesse, looma karvadesse. Suur on tsingi kontsentratsioon silma soonkestas, eriti kiskjalistel. Suhteliselt palju tsinki on ka spermatosoidide sabaosas, seetõttu peab temaga rohkem arvestama suguisasloomade söötmisel. Seleen võtab aktiivselt osa organismi ainevahetusest. Ta on vajalik mõnede ensüümide ja energiavahetuses osalevate bioaktiivsete ühendite koostisosana. Seleeni ainevahetus on seotud E-vitamiiniga. Seleeni sisaldus on piirkonniti erinev. Seleeni ja E-vitamiini puudus võib loomadel põhjustada maksa kärbumist (nekroosi). Selle all kannatavad eeskätt sead VITAMIINID (A, D, E; VEESLAHUSTUVAD VITAMIINID) Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained
teel. · Ainult tänu entusiastidele ja rahvuslikele traditsioonidele on eksisteerinud. Levinud on põhiliselt Viru- ja Pärnumaal. · Kaasajal on muutunud mõnevõrra kergemaks tõusisese valiku kaudu. · Piiratult on kasutatud saksa külmaverelist täkku. 84. sugulustõugude kasutamine lamba ja hobusekasvatuses Väikearvuliste tõugude probleemiks on: 1) vähenev tõusisene geneetiline variatsioon; 2) aretusloomade suurenev sugulus; 3) suguisasloomade hindamiskontingendi piiratus; 4) väiksem tõenäosus silmapaistvate isasloomade saamiseks; 5) inbriidingutaseme tõusust tingitud sigivuse langus ja tervise halvenemine; 6) jõudluse kasvu aeglustumine või hoopiski langus; 7) tõu identiteedi säilitamine. 85. kunstliku seemenduse aretuslik hinnang · . Kunstliku seemenduse rakendamine lihtsustas aretusliinide loomist ja seemendusjaamade pullirühmade komplekteerimist.
maksa ja põrna ning kasutatakse uuesti hemoglobiini ja erütrotsüütide valmistamiseks. Tsink on elutähtis element kõikidele põllumajandusloomadele. Teda leidub kõikides kudedes. Rohkem tsinki on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, juustesse, looma karvadesse. Suur on tsingi kontsentratsioon silma soonkestas, eriti kiskjalistel. Suhteliselt palju tsinki on ka spermatosoidide sabaosas, seetõttu peab temaga rohkem arvestama suguisasloomade söötmisel. Seleen võtab aktiivselt osa organismi ainevahetusest. Ta on vajalik mõnede ensüümide ja energiavahetuses osalevate bioaktiivsete ühendite koostisosana. Seleeni ainevahetus on seotud E vitamiiniga. Seleeni sisaldus on piirkonniti erinev. Seleeni ja Evitamiini puudus võib loomadel põhjustada maksa kärbumist (nekroosi). Selle all kannatavad eeskätt sead VITAMIINID (A, D, E; VEESLAHUSTUVAD VITAMIINID)
94. Tõuaretuse organisatsioon peamine motiiv: paremini korraldada (jõudluskontrolli läbiviiimine, aretusmaterjali ja info vahetus, kirjastamine); tegevus (tõuraamatu pidamine, jõudluskontrolli andmete kogumine, isasloomade sugulavade asutamine, aretusmaterjali import ja nende kasutamise korraldamine.) tulemus: kõrgetasemelised tõukarjad, eesti või muna ja peekon tuntud euroopa turul 95. Tõuaretuse ühistud ja seltsid Aretusühistute ja seltside ülesandeks on tõuraamatu pidamine, suguisasloomade üleskasvatamine, kunstliku seemenduse ja embrüosiirdamise korraldamine, loomade jõudluskontrolli läbiviimine ja aretusväärtuse määramine ning tõumaterjali (k.a. sperma ja embrüote) turustamine. Aretusühistute ja seltside tegevust koordineerib Eesti Tõuloomakasvatuse Liit (ETLL), mille president on EMÜ VL loomageneetika ja tõuaretuse aretusosakonna emeriitprof. Olev Saveli. Eestis tegutsevad järgmised aretusühistud ja seltsid: 1
31 KALAKASVATUSE ERIALA c) Ponid (setlandi poni) 5. Linnud a) Munakanad (valge leghorn, hisex alge ja pruun) b) Lihakand (kornis, plimutrokk) c) Muna-lihakanad (njuhämosir, susseks) Väikearvuliste tõugude probleemiks on: 1. vähenev tõusisene geneetiline variatsioon 2. aretusloomade suurenev sugulus 3. suguisasloomade hindamiskontingendi piiratus 4. väiksem tõenäosus silmapaistvate isasloomade saamiseks 5. inbriidinugtaseme tõusust tingitud sigivuse langus ja tervise halvenemine 6. jõudluse kasvu aeglustumine või langus 7. tõu identideedi säilitamine 12.Ohustatud tõud Tõug loetakse ohustatuks, kui aretuses kasutatavate emasloomade arv on alla tuhande või isasloomade arv alla kahekümne ja emaslindude arv alla kümne tuhande või isaslindude arv alla
annaabi.ee 
