The Amercan Psycological Association (APA, Division 30) on 2003 aastal defineerinud hüpnoosi järgnevalt. Hüpnoos sisaldab tavaliselt sissejuhatavat selgitamist, mille käigus mõjutatavale räägitakse, mida sisendatakse ja milliseid kujutluspilte luuakse. Hüpnoosi tekitamine, hüpnootilise seisundi indutseerimine on vahend subjekti avatumaks kujutlusvõime kasutamiseks ja võib sisaldada arenenud sisendamise tehnikaid. Hüpnoosi kasutatakse julgustamaks ja määramaks vastet sugestioonile. Kui kasutatakse hüpnoosi, siis ühte inimest (subjekt) juhendatakse teise isiku (hüpnotiseerija) poolt, vastamaks sugestiooni põhjustatud muutustele subjektiivses kogemises, tajumise muutustes, tundlikkuses, emotsioonides, mõtlemises või käitumises. Inimene võib ka teha enesehüpnoosi, mis on hüpnotiseerimise protseduuri läbiviimine üksinda. Kui subjekt reageerib hüpnoosi sugestioonile, siis öeldakse, et hüpnoos indutseeriti. Hüpnoosi induktsioon
magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid. Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson. Tema olulisim väide oli see, et alateadvus on eneseravimiseks mõõtmatult võimas vahend. (Streeter, Michael, 2004) Hüpnoosi olemus Hüpnoos (hypnos - uni kreeka keeles) on meele muudetud seisund ehk kunstlikult esile kutsutud teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sugestioonile ehk sisendusele(Laurence, J, Perry, C, 1988). Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kes inimese transiseisundisse viimiseks kasutab erilist metoodikat, näiteks monotoonset sõnalist ärritust(Streeter, Michael, 2004). Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse(Streeter, Michael, 2004). Transi ajal on hüpnotiseerija eesmärk rääkida otse patsiendi alateadvusega. Ta viib
Skeptitsism maailmavaade Passiivsus fatalism Aktiivsus Liberaalsus entusiasm Fanatism Ebakriitilisus Konkreetse meelelaadi muutus on meeleolu muutusega võrreldes aeganõudvam ja vaevalisem, tuginedes sugestioonile ning autosugestioonile. (sugestioon- publiku meelelaadi muutust taotlev fastsinatsioon ; autosugestioon on iseenese meelelaadi mõjutus sugestiooni teel) 3.5 MEELEOLU TELJESTIK MEELEOLU - on seadumuse näitaja, mis iseloomustab emotsionaalse seisundi ja ratsionaalse aktiivsuse muutlikku vahekorda. Meeleolu on mudeldatav koordinaatteljestikus, mille abstsisstelg mõõdab emotsionaalset toonust suurimast kurbusest suurima rõõmuni ja ordinaattelg mõõdab ratsionaalse aktiivsuse määra.
Sangviinik võtab soovituse vastu uudishimulikult. Tundeline melanhoolik kaldub soovitustes nägema etteheiteid. Sugestioon(vnuwenie) Sugereerimisel püütakse toimida inimesele, kellele avaldatakse mõju,vahetult, emotsionaalselt, alateadlikult. Igapäevasel suhtlemisel saadab teisele inimesele millegi emotsionaalse sisendamise vaistlik püüd sageli sõnumeid, mida vastastikku vahetatakse. Sugestiivsus mängib kaasa ka veenmisel, soovitamisel, käskimisel. Suurima sisendatavusega ehk sugestioonile altimad on kõrge konformsusega ebakindlad isikud, kellel on nõrk närvisüsteem, kõrge närvilisus ja suur emotsionaalne erutuvus. Sisendatavust lisavad anduvus, truudus, fanatism, kõrge religioossus, häbelikkus, unistavus, usalduslikkus, madal intelligentsus, eelarvamuslikkus jne. Manipuleerimine Manipuleerimise olemuseks on teise inimese “asjastamine”, tema valikuvabaduse ja iseotsustamise piiramine miinimumini ning talle soovitus arusaamade ja käitumisviiside kaelamääramine
Kollektiivne hing. Hulk on anonüümne => vastutamatu (vastutustunne täielikult kadunud). Vaimne nakatus. Üksikisik ohverdab oma huvi kollektiivsele huvile. Hulkade impulsiivsus (mitmed impulsid, millele hulgad alluvad), muutlikkus (hulkade juures pole midagi ette mõeldud; pole võimaline püsivaks tahte- ega mõttetegevuseks) ja ärritatavus (ei tunne takistust oma ihalduse ja selle ihalduse teostamise vahel). Hulkade vastuvõtlikkus sugestioonile ja kergeusklikkus. Hulkade tunded väga lihtsad ja väga liialdatud. Hulkade sallimatus (ideid ja usukumisi, mida hulkadele sugereeritakse, peetakse kas absoluutseks tõeks või on need tervenisti kõrveleheidetavad), sõnakuulmise nõudmine (hulk ei salli vasturääkimist ja vaidlust) ja alalhoidlikkus (hulgad äärmiselt konservatiivsed). Hulkade kõlblus (hulgad langevad sageli alamate instinktide mõju alla, kuid näitavad mõnikord siiski väga kõrge kõlbluse eeskuju).
Hulkade juures pole midagi ettemõeldut.Hulkade muutlikkus teeb nad väga raskesti valitsetavaiks, eriti siis, kui üks osa avalikku võimu on nende käes. Hulgad ei tunne takistust oma ihalduse teostamisel, samas, kui üksik isik tunneb, et ta ei või süüdata näiteks seda paleed, lõhkuda ja riisuda poode, siis hulgas see tunne kaob. Hulgas olles saab tunne jõudus sellest, mida seisendab rahvas rahva arv annab takistamatu jõu tunde; 2) hulkade sugestioonile allumine ja kergeusklikkus nende alluvus sugestioonile. Kujutlusi, mis on esile kutsutud nende vaimus, peavad nad reaalsuseks. Tark ja vähese aruga inimene muutuvad hulgas ühesugusteks. Hulgas käitumine sõltub õhutaja iseloomust. Sugereeritute juures tuleb nähtavale kalduvus muuta mõte, mis neid äärmiselt valdab, teoks. Hulk võib olla äärmiselt kergeusklik. Legendide tekkimine ja levik on hulkade keskel väga kerge. Hulk mõtleb piltlikult, kuid esilemanatud
annaabi.ee 
