Teadaolevalt esimest korda kasutas inglise arst Braid 1843. aastal oma töös Inimene lamab silmad suletud Tahtlikud iseliigutused puuduvad Sarnaneb uneseisundile Sugestioonsisendus Psühholoogiline seletus Sugestioonhüpnoosi teket ja kõiki ta ilminguid valitsev põhimõte Sugereeritu isiksuse väljalülitamine oma tegevusmotiivide määramisest Tundetoonituste sügavkihtide taaselustamine raportiga, mis leiab aset sugereerija ja sugereeritu vahelmääratakse sugestiooni tugevus ja toime Hüpnoosärkvelteadvuse väljalülitamine reastikku järgnevate sugestioonide abil Hüpnoosi ilmingud 1)Hüpnootiline seisund, raport Võidakse ellu kutsuda kehalisi ja vaimseid nähtusiinimese käsk, nõue Hingeline seos hüpnotiseeritu ja hüpnotiseerija vahelraport Kui raport lakkab olemast, siis siirdub ka hüpnoos tavaliseks uneseisundiks Hämarusseisund ärkveloleku teadvuse tumenemine Hüpnotiseeritu suuremal/väiksemal määral välismaailmast
mida sisendatakse ja milliseid kujutluspilte luuakse. Hüpnoosi tekitamine, hüpnootilise seisundi indutseerimine on vahend subjekti avatumaks kujutlusvõime kasutamiseks ja võib sisaldada arenenud sisendamise tehnikaid. Hüpnoosi kasutatakse julgustamaks ja määramaks vastet sugestioonile. Kui kasutatakse hüpnoosi, siis ühte inimest (subjekt) juhendatakse teise isiku (hüpnotiseerija) poolt, vastamaks sugestiooni põhjustatud muutustele subjektiivses kogemises, tajumise muutustes, tundlikkuses, emotsioonides, mõtlemises või käitumises. Inimene võib ka teha enesehüpnoosi, mis on hüpnotiseerimise protseduuri läbiviimine üksinda. Kui subjekt reageerib hüpnoosi sugestioonile, siis öeldakse, et hüpnoos indutseeriti. Hüpnoosi induktsioon Hüpnoosi induktsioon koosneb järjestikustest sugestioonidest, mis kontsentreerivad tähelepanu ja
Aktiivsus Liberaalsus entusiasm Fanatism Ebakriitilisus Konkreetse meelelaadi muutus on meeleolu muutusega võrreldes aeganõudvam ja vaevalisem, tuginedes sugestioonile ning autosugestioonile. (sugestioon- publiku meelelaadi muutust taotlev fastsinatsioon ; autosugestioon on iseenese meelelaadi mõjutus sugestiooni teel) 3.5 MEELEOLU TELJESTIK MEELEOLU - on seadumuse näitaja, mis iseloomustab emotsionaalse seisundi ja ratsionaalse aktiivsuse muutlikku vahekorda. Meeleolu on mudeldatav koordinaatteljestikus, mille abstsisstelg mõõdab emotsionaalset toonust suurimast kurbusest suurima rõõmuni ja ordinaattelg mõõdab ratsionaalse aktiivsuse määra. Ordinaatmõõtme (ratsionaalsest informatiivsusest sõltuva psüühilise aktiivsuse telje) võib liigendada terve mõistuse kvaliteedi järgi.
Janet väitis, et hüpnoosis kogeb mõistus kahestumist. Sügavas transis saavutab alateadvus tegeliku kontrolli. Ning Janet uskus hüpnoosi kasulikkusesse. Aastal 1919 aga ta tunnistas, et see teema on unarusse jäetud, kuid ennustas, et see võib ühel päeval muutuda taas tõsiseks uurimisvaldkonnaks. Clark Hull Järjekordne asjatundja, kes säilitas huvi hüpnoosi vastu. Ta oli ameerika psühholoog Boris Sidis ja oli mõjuka raamatu ,,Sugestiooni psühholoogia" (,, The Psychology of Suggestion", 1898) autor. Clark Hull oli arvatavasti sel ajal hüpnoosi peafiguur ja üks oma põlvkonna lugupeetavamaid psühholooge. Ta kaitses 1918. aastal Wisconsini ülikoolis doktorikraadi psühholoogias ning järgneval 15 aastal pühendas ta suure osa oma ajast 6 hüpnoosi uurimisele. Tänu nende tööde tulemustena valmis 1933. aastal raamat ,,
sekretsioon, glükogeenivarude taastamine) 2. Neuronite aktiivsustaseme lätestamine, päeva jooksul tekkinud sidemete kinnistamine 3. Olek, milles loomad veedavad seedimiseks kuluvat aega või seda osa päevast, mil olud ei võimalda toitu otsida. Taju muutvad ained: depressandid (alko, unerohud, ravimid), stimulandid (kofeiin, kokaiin,amfetamiin). Hüpnoos-valu vähendamine,lõdvestus Hüpnootiline analgeesia-valu vähendamine hüpnootilise sugestiooni tulemusena Hüpnoosi mõju on siis tõene, kui seda ei saa saavutada ilma hüpnoosita. 7.Õppimine klassikaline tingimine õppimise vorm, mille puhul esineb korraga kaks stiimulit ning organism õpib neid omavahel seostama. Pavlovi katsed teist järku tingimine õppimise vorm, mille puhul muudetakse kõigepealt neutraalne stiimul klassikalise tingimise abil tähenduslikuks, seejärel esitatakse selle stiimuliga samaaegselt uus
25 (Streeter 2006: 58-59). Samuti nõustus 57 inimest väitega, et hüpnotiseerijal on täielik võim transis oleva inimese üle. Tänu sellele, et hüpnotiseeritav säilitab transis olles kontakti välise maailmaga, on võimalik öelda, et inimesel on kontroll enda tegevuste üle täielikult olemas. See tähendab seda, et kui inimesele sisendada midagi vastuvõetamatut, keeldub inimene seda sugestiooni aktsepteerimast ning ka antud korraldusi täitmast (Hakkmann 2010). Tugevalt üle poolte (60 vastanut) ei pidanud hüpnoosi imeravimiks, samuti ei arvanud paljud (54), et hüpnoos võib olla ohtlik või tervisele kahjulik. Natuke üle poolte vastanutest (41 vastanut) ei pidanud hüpnoosi ka mittekristlikuks, kuigi mõned kristlased usuvad, et hüpnoos on kui salateadus, mida tuleb iga hinna eest vältida. Praktikud aga väidavad, et hüpnoos on täiesti loomulik teadvuse seisund, mida
kohtumiste arvuga teraapiaks. Kliendi-terapeudi suhe: ei peeta sooja suhet kohustuslikuks ja ei arvata, et see oleks isiksusliku muutumise vältimatu tingimus. Rõhutatakse küll aga tingimusteta aktsepteerimist, tihedat koostööd, kuid samal ajal tuues välja ja rõhutades käitumise puudujääke. Terapeut aktsepteerib klienti kui eksivat inimolendit, mitte ei ole hinnanguline kliendi suhtes. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse rollimänge, operantset tingimist, sugestiooni jne. REBTi eesmärk ei ole mitte sümptomeid kõrvaldada, vaid luua suurem kvalitatiivne muutus mõtlemises. Muuta uskumusi, väärtuseid korrigeerida, hoiakutega tegeleda. Enamuste neurootiliste probleemide põhjuseks on maagiline, empiiriliste uskumustega mitte paika pidav mõtlemine. Neile mõtetele on võimalik vastu seista. Need uskumused ei pea vastu objektiivsele lähenemisele. Minevikku ei peeta oluliseks ja sellega väga ei tegeleta. Kliendi tundeid eriti ei reflekteerita. Ei
annaabi.ee 
