käitumist hulga liikmeina. Le Bon tuvastas, et kui koos on anonüümsust tagav hulk inimesi, kaob nende võime tsiviliseeritult mõelda. Rahvahulk on vastuvõtlik, impulsiivne ja infantiilne. Hulk ei ole kunagi arutlev ega kahtlev, hulga tunded on alati liialdatud. Seega massis olles kaotab inimene oma individuaalsuse ja omandab tüki "kollektiivsest hingest", mis on intellektuaalselt madalam inimese enda vaimsest tasemest. Massi tähelepanu hajub, ta muutub vähem kriitiliseks. Sugereeritavus suureneb, tekib õpitud abitus. Ühtesulamine kollektiivi vaimuga on võrreldav hüpnootilise regressiooniga, mis viib inimese tagasi hingeseisundisse, mis oli omane eelajaloolisele seisundile. Tänu sellele vaimsele taandarengule saavutab juht masside üle samasuguse võimu nagu hüpnotisöör omab absoluutset kontrolli hüpnotiseeritava üle. (Encyklopedia) Ta on avaldanud mitmeid töid massi psühholoogiast ja karja käitumisest. Tema tööd masside psühholoogiast muutusid tähtsaks 20
Suggestion", 1898) autor. Clark Hull oli arvatavasti sel ajal hüpnoosi peafiguur ja üks oma põlvkonna lugupeetavamaid psühholooge. Ta kaitses 1918. aastal Wisconsini ülikoolis doktorikraadi psühholoogias ning järgneval 15 aastal pühendas ta suure osa oma ajast 6 hüpnoosi uurimisele. Tänu nende tööde tulemustena valmis 1933. aastal raamat ,, Hüpnoos ja sugereeritavus" (,,Hypnosis and Suggestibility"), mis on jäänud selle ala tähtsaimaks tööks. Hulli üks peamisi saavutusi oli hüpnoosi uurimise viimine ülikoolidesse. Hullil oli peale tema enda uuringutele veel teinegi põhjus hüpnoosi ajaloos silma paista, nimelt äratas ta huvi tudengis, kellest sai 20. Sajandi tuntuim hüpnotiseerija. Milton Erickson Erickson (1901 1980) oli Clarck Hulli psühholoogiatudeng Wisconsini ülikoolis. Ta
vähenemine; une-apnea- hingamispeetus, mis põhjustab ehmatava ärkamise; uneskäimine, õudusunenäod. Ravimiseks ja leevendamiseks spetsialisti poole. HÜPNOOS- unetaoline seisund, kutsutakse esile meetodeid kasutades- sõnalised sisendused, monotoonsed ärritajad, muutumatute fikseeritud pilguga objektide, väikese kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine. Säilib valvepiirkond ajukoores (kõnekeskus), suureneb sugereeritavus- valdav osa ajukoorest on pidurdunud, ei saa vahendada enesekontrolli. Pidurduvad mõtted, aistingud, tajud-võimalik tõsta psüühiliste funktsioonide efektiivsust. Transis e somnambuulses seisundis ei reageeri ta millelegi muule kui hüpnotiseeruja sõnadele. Rapordi- kontakt. Hüpnoosi antav korraldus ei tohi minna vastuollu hüpnotiseeritu eetilis-moraalsete tõekspidamistega, ei tohi lõhkuda tema isiksuse terviklikkust- hüpnoos katkeb. VAJADUSED- aktiivsuse põhjused
vastavat metoodikat kasutades. Levinumate meetodite hulgas on sõnaliste sisenduste, monotoonsete ärritajate või muutumatute pilguga fikseeritavate objektide, väikeste kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine. Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse foonil n-ö valvepiirkond ajukoores, mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga. Hüpnoosiseisundis suureneb oluliselt sugereeritavus, sest valdav osa ajukoorest, sh otsmikusagarate mass, on pidurdunud ega saa vahendada enesekontrolli. Hüpnoosiseisundis pidurduvad sageli mõtted, aistingud, tajud ning seetõttu on võimalik tõsta mõnede psüühiliste funktsioonide efektiivsust. Mitte kõik inimesed ei allu hüpnoosile ühtviisi ning sügavusastmedki on erinevad. Nt transis ei reageeri hüpnotiseeritav ühelegi ärritusele peale hüpnotiseerija sõnade. Ernest Hilgrdi andmetel on u 10% inimestest mittehüpnotiseeritavad
ning hüpnotisööri suhe. Hüpnotisööri sisendused käivitavad hüpnotiseeritava sotsiaalsetele ootustele vastava automaatse kuulekuse vastavalt hüpnotisööri ja hüpnotiseeritava poolt "mängitavaile" sotsiaalsetele rollidele. Teadvuse erilist seisundit pole vaja, kuna situatsioon, mitte hüpnoos vallandab vastava käitumise. Hüpnoosi teesklemine ja hüpnoosis olemine on vaatleja poolt eristamatud. Kõrge sugereeritavus esineb 20 % -l inimestest. Hüpnoosis avalduv sugereeritavus eksisteerib ka muudes oludes, näiteks enesesisenduse ehk autosugestioonina. Viimasel põhinevad mitmed enese psüühilise seisundi reguleerimise võtted, nagu näiteks autogeenne treening, mida kasutatakse valuga või muude probleemidega toimetuleku saavutamiseks. Mälu hüpnoosis 2/3 hüpnoosis meenutatust on fantaasia, mitte tegelikud meenutused. On tuvastatud hüpnotisööri hälvitav mõju meenutatavale (meenutatakse seda, mida hüpnotisöör soovib, kuigi seda ei
See vähendab oluliselt võimet juhtunut adekvaatselt tajuda ja selle kohta ütlusi anda. Siia juurde lisanduvad veel situatsiooni eripärad, mis võivad raskendada juhtunu tajumist (tugev müra, vähene valgustatus, sündmuste kiire vaheldumine jne). Mälukujutuste reprodutseerimisel ilmneb mõnedel inimestel kalduvus neid täiendada omapoolsete fantaasiatega. Negatiivset mõju avaldab ka suurenenud sisendatavus ehk sugereeritavus, mis seisneb ebakriitilises allumises võõrale mõjule (eriti laste puhul oluliste teiste mõjul). Mälukujutuste reprodutseerimine sõltub ka võimest vallata kõnet, mis võimaldab täpselt ja täielikult edasi anda informatsiooni. Kõik tunnistused võib jagada nende tõelevastavuse alusel kaheks: tõelevastavad tunnistused ja valetunnistused.Valetunnistused võivad aga omakorda pärineda kahest allikast, tegemist on kas teadmatu eksimisega või
annaabi.ee 
