Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima Kliimatüüp: parasvöötme üleminekuline Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood: Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi Sademeid tuleb 1500 mm/a Lumi püsib seal üle nelja kuu Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi Sademeid 500 mm/a Püsivat lumikatet ei kujune RAHVASTIK kolmveerand rahvastikust elab linnades Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad Praha ja Brno Tsehhid moodustavad elanikkonnast tervelt 95% Loomulik iive (1000 elaniku kohta): -15,4 Sisseränne (1000 elaniku kohta): 12,3 Rahvastiku vananemine
Tsehhimaal on valitsev paraskontinentaalne kliima, mis on tingitud maa mandrisisesest asendist. Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood. Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi, sademeid tuleb 1500 mm/a. Lumi püsib seal üle nelja kuu. Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi, sademeid 500 mm/a ning püsivat lumikatet ei kujune. RAHVASTIK Tsehhimaa on tihedasti asustatud, kolmveerand rahvastikust elavad linnades. Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad nagu Praha ja Brno kaevanduste ümbrused. Tsehhid moodustavad elanikkonnast tervelt 95%, sellega on nad üks ühtlasema rahvusliku koosseisuga maa Kesk. Euroopas
Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure. KLIIMA Tsehhimaal on valitsev paraskontinentaalne kliima, mis on tingitud maa mandrisisesest asendist. Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood. Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi, sademeid tuleb 1500 mm/a. Lumi püsib seal üle nelja kuu. Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi, sademeid 500 mm/a ning püsivat lumikatet ei kujune. MAJANDUS Tsehhi on maavarade poolest suhteliselt rikas. Enne kaevandati siin kulda ja hõbedat ning rauda, nüüd toodetakse aga kivi- ja pruunsütt (Sileesia bassein), pliid, tsinki, vaske, uraani, grafiiti, naftat ja maagaasi. Aga ka kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett.
Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400– 500 aasta vanuseks. Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu. Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50– 60 m kõrguseks[3]. Suurimad puud on kasvanud Tšehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m)[4]. Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,5–2,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad.
Pikaajalisel toimel kahjustab UV- kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Kuusk: Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m).Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,52,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav.Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad.
Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. 1.1 Botaanilised tunnused 1.1.1Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m). 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk#mediaviewer/File:Kuusk_Keila- Paldiski_rdt_%C3%A4%C3%A4res.jpg Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,52,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti
Suure osa Poola territooriumist hõlmab kõrgustike ja jõeorgudega liigestatud tasandik. Keskmine kõrgus merepinnast on 173 m. Kliima on mõõdukas, ida pool mandrilisem, aasta keskmine temp. kõrgeim madalikel (kuni üle 9oC) ja kõige rohkem sademeid on mäestikualad. Pikim jõgi on Wisla (1047 km) ja tema jõgikond moodustab 54% riigi territooriumist. Poola asub segametsavööndis, mis katab 30% riigi territooriumist. metsi on tugevalt kahjustanud happevihmad, eriti Sudeetides. Mullastik on mitmekesine, leidub nii leet-, liiv-, pruun-, kui ka mustmuldi. Haruldastest loomadest elab seal näiteks euroopa piison, euroopa naarits, hallsuslik ja lagrits. Peamised maavarad on kivi- ja pruunsüsi, mille varud on vastavalt 43 ja 14 miljardit tonni. Metallimaakidest on tähtsamad hõbe, vask ja polümetallid. Muudest maavaradest aga kivisool, väävel, looduslikke ehitusmaterjale ning vähesel määral ka maagaasi ja naftat.
Okkad moodustuvad aprilli lõpul ja varisevad oktoobri lõpus-novembri alguses. Käbid ovaalsed 2...4 cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,5 cm. Seemnesoomused valminud käbidel kaunis ligihoidvad. Kattesoomused ulatuvad teravate tippudena välja käbi alumises osas. Noored käbid tumepunakaspurpursed. Käbid valmivad oktoobris, seemnete varisemine algab mais. 1000 seemne mass 4...9 g, enamasti 5...7,5 g. H<40 (45) m. Kasvab looduslikult Kesk-Euroopa mägedes - Alpides, Karpaatides ning Sudeetides. Eestis kasvab paljudes parkides, ka metsakultuurides. Larix sibirica Ledeb. siberi lehis Võrsed läikivad, õlgkollased. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 26 Okkad pehmed, 20...45 tk. kimbus, 2...3,5 cm pikad, 0,6...1,0 mm laiad, rohelised. Käbid 2...4 cm pikad, seemnesoomused pruunid, alaosa tihedalt karvane, kattesoomuseid pole näha, valminud käbidel hästi laialihoiduvad.
palkmajade ehitamiseks jm. Lehisepuitu kasutatakse just seal, kus keskkonna- ja tervishoiutingimuste tõttu on immutatud puidu kasutamine välistatud, nagu kasvuhoonekonstruktsioonid, sadamasillad, aiainventar jm. Puidu kõvaduse tõttu saab lehises häid põrandalaudu ja trepiastmeid. Koorest saadakse park- ja värvaineid. Larix decidua - Kasvab looduslikult Kesk-Euroopa mägedes - Alpides, Karpaatides ning Sudeetides. Eestis kasvab paljudes parkides, ka metsakultuurides. Kõrgus alla 40 m. · Okkad 40...70-kaupa kimbus, 1...4 cm pikad, 0,5...1,5 mm laiad, pehmed. Okkad moodustuvad aprilli lõpul ja varisevad oktoobri lõpus-novembri alguses. · Käbid ovaalsed 2...4 cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,5 cm. Seemnesoomused valminud käbidel kaunis ligihoidvad. · Kattesoomused ulatuvad teravate tippudena välja käbi alumises osas. Noored käbid tumepunakaspurpursed
annaabi.ee 
