teatud sunniabinõu (nt distsiplinaar- või haldusvastutus). Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Haldusõigusnormi realiseerimine: Haldusõigusnormid po realiseeritud, st nad po praktiliselt kasutatud haldussuhete reguleerimiseks nende subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud. Realiseerimine võib toimuda kolmel viisil: Normist kinnipidamise teel Normi kasutamise teel Normi rakendamise teel =subsumtsioon-peab toimuma kindlas protseduurilises korras: konkreetses asjas, po seaduslik volitus, seda võivad teha vastavad haldusorganid. Normi rakendamisel tuleb lähtuda selle sisust ja eesmärgist. Normi saab haldusorgan rakendada rangelt oma pädevuse piires. Haldusõiguse allikad: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses-subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. 2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses-mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda (nt õiglus, võrdsus)
distsiplinaar- või haldusvastutus). Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Haldusõigusnormi realiseerimine: Haldusõigusnormid po realiseeritud, st nad po praktiliselt kasutatud haldussuhete reguleerimiseks nende subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud. Realiseerimine võib toimuda kolmel viisil: Normist kinnipidamise teel Normi kasutamise teel Normi rakendamise teel =subsumtsioon-peab toimuma kindlas protseduurilises korras: konkreetses asjas, po seaduslik volitus, seda võivad teha vastavad haldusorganid. Normi rakendamisel tuleb lähtuda selle sisust ja eesmärgist. Normi saab haldusorgan rakendada rangelt oma pädevuse piires. Haldusõiguse allikad: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses-subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. 2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses-mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda (nt õiglus, võrdsus)
printsiibi, kuidas saame eraldiseisvaid väiteid tuletada. Siis moodustavad nad terviku. Siis saame süstemaatilisuse(väited alluvad ühele printsiibile), mis on teaduse üheks tingimuseks. Kaks vastandmõistet: süsteem ja agregaat - agregaat on ilma süsteemita teadmine ehk eraldiseisvad seostamata väited. Sellise seose loomine on mõtlemine – me allutame ühtesid ettekujutusi teistele ettekujutustele, st. subsumtsioon (?). Range universaalsus tähendab, et subsumtsioon peab toimuma nii, et leiduvad üldised mõisted ehk puhtad aru mõisted, mille alla kõik teised konkreetsemad ettevõtmised peaksid asuma. Nii moodustub lõpuks süsteem. Kuidas me leiame need üldised mõisted? Leida üldiseid mõisteid empiiriliselt ehk otsida ülesse mõisted, mis tulevad esile igas kogemustunnetuses. Üldistame tajusid ehk paigutame tajutavad asjad üldisemate mõistete alla (punane, sinine jne on värv). Edasi saab võrrelda
) kõige olulisemaid väärtusi. Andes ühiskonnas eksisteerivatele väärtustele õigusliku hinnangu (võttes need oma kaitse alla), määratleb seadusandja need õigushüvedena.] (3) Õigussüsteem on suletud loogiline süsteem. Õiged otsused tuletatakse loogiliste võtetega varem kindlaksmääratud õigusnormidest [Deduktsioon, imputatsioon (Hans Kelsen tegi esimesena selgelt vahet kausaalsusel ja (normatiivsel)) imputatsioonil), subsumtsioon.] Kas õigusdogmaatika on vahend selleks[?]. Õiguse uurimiseks, seda nii ontoloogilises kui metodoloogilises võtmes, on rakendatud ka süsteemiteooria postulaate ja meetodeid (Joseph Raz). (*) Ehkki analüütilist õigusfilosoofiat seostatakse pigem õiguspositivismiga, ei ole see õigustatud: õigust on analüüsitud ka teistes koolkondades. Seos on ilmselt pigem mõlema anglo- ameerika juurtes. Kontseptuaalne õigusdogmaatika [Aarnio 1997]:
toimingutest või sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid; Normi kasutamise teel. Normiadressaadid teostavad oma vabal valikul lubatud toiminguid; Normi rakendamise teel. Õiguse rakendamise protsessi nimetatakse subsumtsiooniks. Haldusõigusnormi rakendamine võib seisneda selleks volitatud subjekti poolt konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises. Haldusõigusnormi subsumtsioon peab toimuma kindlas protseduurilises korras. Haldusõiguse allikad Õigusallika mõiste – haldusõigus koosneb paljudest õigusnormidest, mis on oma väljenduse leidnud seadustes, määrustes ja teistes õigustloovates aktides. Haldusõiguse allikate puhul räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest, nn autonoomsest õigusest jne. Õigusteoorias on valdavalt ülekaalus määratlus, mille järgi õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alus
Õiguse kohaldamise staadiumid: 1) Faktilise koosseisu analüüs 2) Õigusnormi valik – faktiväitele (konkreetsele teole) leitakse sobiv faktikirjeldus (õigusnormi koosseisuline tegu), võib juhtutda, et puudub õiguse süsteemis vastav koosseis, mis sobiks või tuvastatakse lünk või kollisioon; 3) Õigusnormi tõlgendamine – selgitatakse välja õigusnormi tegelik mõte ja tähendus; 4) Õiguslik otsustus (subsumtsioon) – faktiväite ja faktikirjelduse alusel otsustuse langetamine ja sidumine õigusliku tagajärjega – õiguslik süllogism! Õigusliku otsustuse täitmisele pööramine – nt kohtutäiturid Subsumeerimine: Subsumeerimisel on vaja teada: • milline on eluline situatsioon, mille seadus on ühendanud juriidiliseks faktiks • õiguse subjektide õigused ja kohustused selles situatsioonis. Seadusandja on pannud kirja vaid osad situatsioonid
tunnustele, siis toob vastav konkreetne asjaolu kaasa normis sätestatud õigusliku tagajärje. Õigusnormi rakendamine kujutab endast seega selle kindlakstegemist, kas konkreetne sündmus või tegu vastab õigusnormis antud abstraktsete asjaolude tunnustele. Haldusõigusnormi rakendamine võib seisneda selleks volitatud subjekti poolt konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises. Haldusõigusnormi subsumtsioon peab toimuma kindlas protseduurilises korras. Normi subsumeerimine toimub üksnes konkreetses asjas. Õiguse rakendamiseks avaliku halduse teostamisel peab olema seaduslik volitus. Seda võivad teha vastavad haldusorganid ja teised institutsioonid ning ametnikud, kes on selleks seadusega volitatud. 23 Haldusõigusnorme subsumeerivad ka kohtud, eelkõige halduskohtud. Kohtule on normi rakendamine eesmärgiks, haldusele vahendiks teatud eesmärgi saavutamiseks.
tunnustele, siis toob vastav konkreetne asjaolu kaasa normis sätestatud õigusliku tagajärje. Õigusnormi rakendamine kujutab endast seega selle kindlakstegemist, kas konkreetne sündmus või tegu vastab õigusnormis antud abstraktsete asjaolude tunnustele. Haldusõigusnormi rakendamine võib seisneda selleks volitatud subjekti poolt konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises. Haldusõigusnormi subsumtsioon peab toimuma kindlas protseduurilises korras. Normi subsumeerimine toimub üksnes konkreetses asjas. Õiguse rakendamiseks avaliku halduse teostamisel peab olema seaduslik volitus. Seda võivad teha vastavad haldusorganid ja teised institutsioonid ning ametnikud, kes on selleks seadusega volitatud. 23 Haldusõigusnorme subsumeerivad ka kohtud, eelkõige halduskohtud. Kohtule on normi rakendamine eesmärgiks, haldusele vahendiks teatud eesmärgi saavutamiseks.