kohalikul tasandil. Suhtena SKT-sse tarbib Venemaa ligikaudu kaks korda rohkem enegiat kui tema põhjapoolsed naabrid Soome, Rootsi ja USA. Hinnangute kohaselt oleks energiatõhususe tõstmine Venemaal kolm korda odavam kui fossiilsete kütuste kasutamise suurendamine. Euroopa Liidul, USA-l ja mitmetel teistel riikidel on välja töötatud poliitikad, mille ülesandeks on stimuleerida taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Taastuvenergiale üleminekut subsideeritakse selleks, et vähendada ökoloogilist jalajälge ning sõltuvust fossiilkütuste impordist. Venemaal seevastu on huvi taastuvenergia vastu vaid majanduslik: 13 Venemaa eesmärk on kulude vähendamine ja eksporditulude suurendamine tõstes efektiivsust ning kasutades kohalikku taastuvenergiat (fossiilsete kütuste asemel), mis on sageli juba iseenesest kuluefektiivne. Veelgi enam, säästetud fossiilseid kütuseid on
tasakaalu viia. Hilisemalt on ka Eesti riigieelarve olnud mingitel perioodidel puudujäägiga nt tekkis see olukord pärast rahareformi 92-aastal ning 95-aastal kui mõju avaldas idamaade ja Venemaa kriis. Eestis lahendati defitsiidi küsimus omapärasel kombel: palgad jäeti maksmata. Formaalselt oli ka sel ajal tasakaal juba olemas. Riik võib kasutada tasakaalustamise erinevad meetodeid: 1.eelarve kulude kärpimine- Eesti on seda meetodit rakendanud, ning seetõttu subsideeritakse majandust eelarves suhteliselt vähe. Riigi kvoot on majanduse abistamisel viidud võimalikult madalale, mis lähtub ja võtab arvesse maksukoormuste maksude laekumist. 2. Tulude ülekandmine riigi ettevõtetele vs kuludekandmine erasektorisse. 3. Kulude katmine laenuvahenditega- selles osas on Eesti riik olnud suhteliselt tagasihoidlik ja laenuvahendite hulk on läbi aastate jäänud alla 10% SKT-st. Eelarve rakendamise klassikalised printsiibid 1
ekspordisubsiidiumid siiski laialt kasutuses. Joonis 13.5 iseloomustab ekspordi subsideerimise mõju. SX on kodumaiste eksportijate ekspordi pakkumine. DM on selle sama toote impordi nõudlus. Eeldame, et kodumaised tootjad omavad mingit mõju hinna üle juhul kui nad tegutseksid koos, aga mitte individuaalselt. See on põhjuseks, miks meil on tegemist langeva nõudluskõveraga. Enne subsiidiumide kasutamist oleks ekspordi maht X0 ja hind PW0. Kui eksportijaid subsideeritakse mahus s, nihkub ekspordi pakkumise kõver alla subsideeritavas mahus. See toob endaga kaasa ekspordi kasvu koguseni X1 ning hinna languse tasemele PW1. Ekspordi hind SX C SX-s PW2 B
peale rahareformi 1992 ning 1995 kui mõju avaldas Idamaade ja Venemaa kriis. Eestis lahendati defitsiidi küsimus omapärasel kombel. Riigiametnikele maksti palk välja mitmekuuse hilinemisega. Formaalselt oli ka sel perioodil eelarve tasakaalus. Riik võib kasutada eelarve tasakaalustamiseks erinevaid meetodeid. Eelarve kulude kärpimine. Eesti on seda meetodit rakendanud korduvalt ning seetõttu subsideeritakse/toetatakse majandust eelarvest suhteliselt vähe. Riigi kvoot on majanduse abistamisel viidud võimalikult madalale, mis lähtub ja võtab arvesse maksukoormuste maksude laekumist. Tulude ülekandmine riigiettevõtetele versus kulude kandmine erasektorisse. Kulude katmine laenuvahenditega. Riik on olnud suhteliselt tagasihoidlik ja laenuvahendite hulk on läbi aastate jäänud alla 10% SKT-st. Eelarve rakendamise klassikalised printsiibid:
sotsiaalsete piirkuludega või erakasulikkus võrdseks sotsiaalse kasulikkusega. 170. Tooge näiteid maksudest ja trahvidest välismõjude ärahoidmiseks? Maksud ja trahvid välismõjude ärahoidmiseks on nt kütusele ja alkoholile seatud aktsiisimaks (Pigou maks). 171. Tooge näiteid dotatsioonidest välismõjusid ärahoidvatele investeeringutele? Välismõjusid ärahoidvaid investeeringuid doteeritakse, nt subsideeritakse ühistransporti, et inimesed sõidaksid vähem individuaalsete masinatega. 24 172. Milles seisneb välismõjude piiramisel mõte väljastada kaubeldavad load? Kaubeldavad load suunavad ettevõtteid, millel on nt madal reostuse vähendamise piirkulu, reostust vähendavaid abinõusid rakendama, et teenida kuludest suuremat tulu reostuslubade müügist. 173
inimese elus teatud kompensatsioonimehhanismiks .Samuti aitab sport struktueerida ja vahelduvamaks muuta igapäevast elutegevust. Sport kui sotsiaalse ebaôigluse tagaja. Esimene vaatekoht, mis käsitles spordi ja ühiskonna seost rôhutas seda, et sport on adekvaatselt integreerunud ühiskonda ning seega sotsiaalselt aksepteeritud nähtus. Teine seisukoht on aga vastupidisel seisukohal arvates, et sport ei ole seotud sotsialiseerumisega ning kuna sporti subsideeritakse maksudega on sport suunatud vaid kapitalistide huvide täitmisele. Sellest seisukohast lähtudes on sport kapitali utiliseerumise vorm koos kôigi sellega seotud probleemidega. Need tingimused viivad aga ebaôiglaste sotsiaalsete struktuuride tekkimisele, ühiskond saab spordist ebainimlikke väärtusi toetades veelgi niigi edukaid ning 12 surudes alla vähemedukaid, puuetega inimesi ja vanemaealisi. Sport esindab seega
annaabi.ee 
