Sissejuhatus sotsioloogiasse 2011 sügis Seminar 1: Subkultuurid Eestis 2. Kas sinu valitud subkultuuril on mingi konkreetne nimi? Milline see on? Kas see nimi on selline mida selle kultuuri liikmed ise enda kohta kasutavad või selline mida teised inimesed nende kohta kasutavad? KIRJUTA SIIA:Jah, minu valitud subkultuuril on konkreetne nimi. Ma valisin EMO-EMOD.See on selline nimi ,mida kasutavad nii emod ise kui ka teised inimesed selle subkultuuri väljendamiseks. 3. Millised on seda subkultuuri defineerivad omadused, põhilised iseloomulikud tunnused? Mille alusel seda kultuuri, selle liikmeid, ära tunda saab? KIRJUTA SIIA:Emodele on iseloomulik teatud maailmavalu ja heaoluühiskonna eiramine. Selle subkultuuri liikmeid saab ära tunda mitmete omaduste põhjal.Emod on ülitundlikud ja
Kokkusaamistel kuulatakse valjusti Powerhit raadiojaama või mõnda populaarset trance muusikastiili lugu, tehakse suitsu, räägitakse räigekoelisi nalju ja arutatakse antud subkultuurile olulistel teemadel naised, autod jm. Intelligentset vestlust reeglina ei toimu. Peamised kogunemiskohad küll puuduvad, kuid kuna kõige rohkem võib osse kohata Tallinna Lasnamäe ja Õismäe linnaosades, siis on seal ka nende kogunemised tihedamad. Osside subkultuuril puudub eneseteadvus ja ühtsustunne. Tegu on subkultuuriga, mis on avastatud inimeste poolt, kes sinna ise ei kuulu. Ossidel on harilikult kõrge enesehinnang, kuid kuna nende väärtushinnangud on erinevad tavainimese omadest, siis põhjendamatult. Peamiselt hinnataksegi inimesi osside kriteeriumide järgi nende autode, välimuse ja kaklemisoskuse põhjal. Tihti liigutakse grupis, sest üksikud ossid on küllaltki võimetud ja kaitsetud olendid, kuid see tõsiasi ei mõjuta nende
h. Linnad vajavad sümbolilist majandust selleks, et nõuda ja kindlustada nende poliitilist ja majanduslikku jõudu. i. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu. j. Kompomiss kultuuri ja kapitali vahel. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine a. Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. b. Subkultuurid (noorsookultuur):blatnoid, emod, goodid. Spordi subkultuurid. c. Enese eristamine laiemast ühiskonnast i. Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel. ii
asutuse ja sealse personali suhtes Individualistlik: subkultuur kui omavahel nõrgalt seotud grupp, mille liikmetel isiklikud huvid ja valmisolek enda heaolu nimel kõigi teistega võitlema Uuema aja uurimused ei kinnita subkultuuri ühtsust ja sidusust: kinnipeetavate suhete normistik on muutuv ning ühtse grupi asemel on moodustunud väikesed, üksteisega võistlevad grupid, mis põhinevad etnilisel või regionaalsel sarnasusel ning ärihuvidel. Milleks on vaja kriminaalsel subkultuuril oma märgissüsteemi (nt tätoveeringuid) või oma keelt/slängi? Varjavad kõrvaliste kuulajate eest infot. Võimaldavad inforikkalt ja lühidalt mõtteid väljendada. Eristavad subkultuuri liikmeid teistest ning rõhutavad gruppi kuulumist. Väljendavad suhtumist: kõigutavad üldtuntud autoriteete ja norme, rõhustavad üleolevat või halvustavat suhtumist. Mida tähendab Butleri järgi "performatiivne sugu". Suhesta teeoria ühe subkultuuriga ning too näiteid.
Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. Subkultuurid - Noorsoouurimustekontekstisvõibelustiili defineerida kui vabalt valitud mängu – indiviidid valivad teatud tarbekaupu ja tarbimismudeleid ning esitavad neid kui eneseväljenduse viise. • Kaasaegneühiskondsunnibindiviiditegema valikuid. • Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Sümboliline majandus - linna sümbolid ja müüdid + majanduslik tegevus linnas ja linnajuhtimine Kultuuridevaheline tarbimine ja globaliseerumine – Disniseerimise aspektid: – tematiseerimine (theming), – hübriidne tarbimine (hybrid consumption), – kauplemine (merchandising), – perfomatiivne tööjõud (performative labor). McDonaldization (Ritzer 1993)
Kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad. Linnad vajavad sümbolilist majandust selleks, et nõuda ja kindlustada nende poliitlist ja majanduslikku jõudu. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu . Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel *Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms Ökokogukonnad Tarbijalikud ja vaatemängulised subkultuurid (Stratton 1985). Spordisubkultuurid Klassikalised vaatemängulised subkultuurid Enese eristamine laiemast ühiskonnast
• Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel • Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel 11. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine 5. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid,
Kaasaegne maailm sunnib inimesi oma personaalset identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma. Subkultuurid ning alternatiivsed tarbimisviisid Noorsoouurimuste kontekstis võib elustiili defineerida kui vabalt valitud mängu – indiviidid valivad teatud tarbekaupu ja tarbimismudeleid ning esitavad neid kui eneseväljenduse viise. Kaasaegne ühiskond sunnib indiviidi tegema valikuid. Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms Ökokogukonnad Tarbijalikud ja vaatemängulised subkultuurid (Stratton 1985). o Spordi subkultuurid (spordiala varustus, väärtussüsteem, riietusstiil, släng jne)
annaabi.ee 
