Leostunud mullad (Ko) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Põllumajanduskultuuride saagikust võib piirata vee vähesus teatud kuudel või aastatel ja puuduliku väetamise korral ka väike toitainesisaldus. Leostunud mullad on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Nende saagikus sõltub põhiliselt väetamisest ja agrotehnikast ning sademete hulgast ja jaotusest vegetatsiooniperioodil. Tänu suhteliselt vastupidavale struktuursusele on leostunud mullad harimiskindlad. Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel on leostunud mullad normaalselt haritavad ehk universaalse kasutussobivusega. Vaid leostunud liiv- ja savimuldi, mida esineb piiratult, peetakse keskmiselt haritavateks muldadeks. (Mullateadus 2012) Leetjad mullad (KI) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjate muldade viljakus on tingitud
Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjatel liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Väga hästi sobivad teraviljade kasvatamiseks, kasutussobivus teraviljade kasvatamisele on 10 punkti. Kõige madalam kasutussobivus ehk 7 punkti on tatra kasvatamiseks. [2] Leostunud muldadel on samuti universaalne kasutussobivus, tänu suhteliselt vastupidavale struktuursusele on leostunud mullad harimiskindlad. Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel on leostunud mullad normaalselt haritavad minu põllumassiiv on tasasel alal, sellest järeldan et sel on universaalne kasutussobivus.[raamat] Nende mullad, nagu ka eelnevad leetjad mullad, sobivad pea kõigile põllukultuuridele, näiteks kõige suurem on kasutussobivus on nisul, odral ja kaeral, väikseim aga tatral. [2]
automaatsetele reageeringutele,ka tingitud ajutisid närviseosed,mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel möjumisel retseptoreile. TAJUDE LIIGITUS Analoüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maitsmistaju · Haistmistaju Liigitus võib lähtuda ka taju objektist. TAJU OMADUSED Olulisemateks taju omadusteks,lisaks juba kirjeldatud terviklikkusele,struktuursusele ja produktiivsusele,on taju mõtestatus,valivas,konstantsus,apertseptiivsus jaa ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus lähendab tajutava teadlikustamist,mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja otstarbe mõistmisega.Taju on alati teatud määral üldistus.Ta on tervik,mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel.Tavaliselt on integratiivne taju iseeneslikuna näiv,kiire,momentaanne.
· Maistmistaju 26 · Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused Olulisemateks taju omadusteks , lisaks terviklikkusele, struktuursusele ja produktiivsusele, on taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte, tähendus , sisu. Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel
Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maistmistaju Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused Olulisemateks taju omadusteks , lisaks terviklikkusele, struktuursusele ja produktiivsusele, on taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte, tähendus , sisu. Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel
Nii näiteks on ühetaolise fraktsiooniga sõreda liiva baasil valmistatud kasvupinnas kerge ning vähese sidususega ega paku taimejuurtele piisavalt tuge. Ta ei seo endasse ka taimedele vajalikul määral vett ega moodusta struktuure. Teiseks äärmuseks on üksnes väga peentest osakestest (möllid ja rasked savid) koosneva mineraalosaga kasvupinnas: see on külm, vett halvasti läbilaskev ja kergesti tihenev. Sellises kasvupinnases tekib kergesti liigniiskus ning õhupuudus. Lisaks avaldab struktuursusele kaudset mõju veel mulla reaktsioon, aga ka mitmed mullas leiduvad keemilised elemendid. Taimede kasvuks sobiva kasvupinnase tahked osakesed võtavad enda alla umbes poole kasvupinnase mahust, ülejäänud osa moodustavad vee ja õhuga täidetud poorid. Tahkete osakeste vaheliste tühimike üldist mahtu, väljendatuna protsentides kasvupinnase üldisest mahust, nimetatakse üldpoorsuseks. Poorsuse iseloom oleneb peamiselt sellest, kui tihedalt asetsevad tahked osakesed üksteise suhtes mullas
annaabi.ee 
