Sisukord KURSUSETÖÖ ÜLESANNE..............................................................................................3 KURSUSETÖÖ ANDMED................................................................................................. 4 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 6 2. SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSKEEMI JA STRUKTUURSKEEMI KOOSTAMINE .............................................................................................................................................. 8 2.1 SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSKEEM...................................................................8 2.2 SÜSTEEMI STRUKTUURISKEEM.........................................................................9 2.2.1. STRUKTUURSKEEMI OSADE TÜÜPLÜLID............................................... 9 2.2.2. Struktuurskeem...
Joonis 1. Töös kasutatud infosüsteemi struktuurskeem Minu lähteandmed ülesandeks: Edastuskanal Modulatsioon Häirekindel kood Häirekindel kood sisene väline AWGN 2-FSK BCH (15,7) RS GF (16) 5-kordse veaparandusega Tabel 1. Lähteandmed 2. Struktuurskeemi osade lühikirjeldused 2.1 Modelleerimise struktuurskeem SIMULINKis Kogu ülesande lahendamisel kasutasin ühte ja sama struktuurskeemi: Joonis 2. Struktuurskeem SIMULINKis 2.2 Edastuskanal -> AWGN AWGN (Additive White Gaussian Noise) aditiivse valge Gaussi müraga kanal on laialdaselt kasutatav kanali mudel: Joonis 3. AWGN kanali struktuurskeem Kanalis liitub edastavale infosignaalile gaussi normaaljaotusega valge müra,
omamahtuvusega poolides, ka mittekvaliteetsele karkassile(kartong, bakeliit jt.) keritudes. Kõrgekvaliteetsete karkassidega (polüstürool, ultraportselan jt.) väikeste poolide dielektrikuskaod on tühised6)RmKadusid, mida põhjustab pooli südamik, arvestab kaotakistus. Magnetilistes südamikes tekivad hüstereesi ja pöörisvoolukaod, mittemagnetilistes südamikes pöörisvoolukaod. 44. Selgitada otsevastuvõtja struktuurskeemi. Sisendahelad on esimene võnkering ja antennifiltrid. KSV- kõrgsagedusvõimendi Det- detektor MSV- madalsagedusvõimendi 45. Selgitada superheterodüünvastuvõtja struktuurskeemi; mis on superheterodüünvastuvõtja eelised otsevastuvõtja ees? AVR-automaatne võimendus regulaator VSV-vahesagedus võimendi Fo- osilaator MSV- madalsagedusvõimendi SR- Sisendring VV-väljundvõimendi
logistiline teekond. Kuna logistikas on oluline aja planeerimine, siis tuli ainetöös teha kolm ajagraafikut, et paika panna, kuna mingi osa valmis peaks saama. I ajagraafik on kogu töö planeermiseks, II graafik on kontroll ja III graafik näitab teostust. 4 1. SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA Oma ainetöös näitan ettevõtte siseselt logistika toimimist. Kust algab teekond ning kus ja millega lõppeb. Ülevaate saamiseks vaadata struktuurskeemi (joonis 1). Struktuur koosneb neljast olulisest punktist, mis omakorda jagunevad allüksusteks. Kogu skeemi mõistmiseks on kõik punktid välja kirjutatud minu ainetöös eraldi. Joonis 1. Struktuurskeem agrologistikas 5 2. TERAVILJA KASVATAMINE Ettevõte AS Setra Mõis tegeleb teraviljakultuuride, heinaseemnete ja õlikultuuride seemnete tootmise, pakendamise ja turustamisega. Kokku on haritavad maad üle 900 hektari
puududa. Üks aste võib täita mitut ülesannet, näiteks töötada korraga tämbri regulaatorina ja pingevõimendina, ka plokkide järjestus võib olla teistsugune, näiteks pingevõimendusaste võib olla tämbriregulaatorist eespool. Stereovõimendi puhul on kaks samasugust kanalit A ja B kanal. Stereovõimendis töötavad rööbiti kaks võimenduskanalit ja lisandub stereotasakaalu regulaator ehk stereobalanss. Helisagedusvõimendi struktuurskeemi määravad temale esitatavad nõuded. Neid väljendatakse kvaliteedi parameetrite ehk tunnussuuruste kaudu. Olulisemad parameetrid on: · Väljundvõimsus · Modulatsioonimoonutus ehk ebalineaarmoonutus · Talitussagedusala ehk läbilaskeriba laius · Müratase Väljundvõimsus Helisagedusvõimendit saab iseloomustada mitut liiki väljundvõimsustega: · Nimiväljundvõimsus (Pn) ehk siinusvõimsus või püsivõimsus ning ruutkeskmine
Kahe mainitud põhitüübi vahele jääb veel terve rida mitmekordselt ümberprogrammeeritavaid püsimäluseadmeid, millest tähtsamad on EPROM (Erasable PROM), EEPROM e. E2PROM (Electrically Erasable PROM) ja välkkustutusega mäluseade ehk välkmälu (flash memory). Esimeses neist toimub eelnev kustutus ultraviolettkiirguse abil, teistes elektriliselt koos sellele järgneva või ka üheaegse salvestusega. Muutmälu tüüpilist struktuurskeemi esitab järgmine joonis. Valikusignaaliga (Chip Select CS) aktiveeritakse (valitakse välja) lülitus. Lugemise korral (sisend R/W kõrge) ilmub väljavalitud mälupesa lugemissignaal väljundile DO. Salvestuse korral (sisend R/ on madal) antakse salvestuskood sisendile DI. Joonisel toodud struktuuriskeem vastab 1-bitisele (1-järgulisele) mälule. Kui järke on enam (näiteks 8 või 16), siis samataolisi salvestus- ja lugemisliine on vastav arv korda enam. Tihti on ka
Tundmatute parameetritega signaaliks loetakse signaali, kus lisaks tema teadaolemisele on tundmatud veel mõned signaali parameetrid (sagedus näiteks). On sünteesitud terve rida vastuvõtjate optimaalseid lahendeid (struktuure), kus eeldatakse signaali additiivse (signaaliga liitunud) valge müra taustal. 3.2 Struktuurskeemide iseärasused- Suvalise vastuvõtja enda parameetrite hindamisel või struktuurskeemi koostamisel on kasulik teada antud ülesande (või siis selle lähedase ülesande) optimaalset lahendust. Need lahendused on leidnud valgustamist paljudes kirjandusallikates; tõsi, korrektset matemaatilist tõestust on leidnud vaid suhteliselt vähesed ning suhteliselt lihtsate ülesannete lahendamiseks ettenähtud variandid. Mida rohkem on signaalist teada eelnevat (aprioorset)
võrekujuliseks koodi graafiks (trelliks), siit pärineb ka inglise keelne nimetus (trellis code)) 74. Koodivõre kood (6,3) Loenguslaid lk. 5 Hargnemisi 2k, sõlmede arv 2v. Iga ribi kood on pikk N-väljundvoogude arv, ribi valitakse infosümbolite järgi, kui see on 0, siis ülemine ribi jne. Selline koodivõre vastab peaaegu kõikidele koodidele, millistel on üks infovoog sisendis ja kaks infovoogu väljundis. Võregraafi ribidele tuleb aga anda vastavad kahendkoodid struktuurskeemi kohaselt. 75. Ahendkoodide dekodeerimine Loenguslaid 22. (lk.1-2) 1. Vigaste sümbolite parandamine 2. Infosümbolite leidmine (kas väljanoppimine või leidmine algorütmi abil kui kood on eraldamatu) Dekodeerimismeetodid: 1. Sündroomne meetod 2. Majoritaarne meetod
ASR on põhimõtteliselt võimalik ka AM-vastuvõtul madalamatel sagedustel, kuid siis on reguleerimispinge saamiseks vaja lisada VV-le sagedusdetektor (nt. suhtedetektor), kuid seda kasutatakse ainult kõrgklassi VV-tes ja peamiselt fikseeritud sagedustele häälestamisel. ASR-i struktuurskeemi kohaselt läbib sagedusdetektrist võetav reguleerpinge kõigepealt RC-MPF-i, millega puhastatakse detektori väljundpinge modulatsioonisagedustest (helisagedustest). Filtri väljundpinge antakse APV-le, sealt ULL-ploki OSC-i tüürelemendile, milleks on mahtuvusdiood. h e li
V Dtv Skeemil: B kütusekulu muutus V õhukulu muutus Qk soojusvoog, mida võtavad ajaühikus vastu kolde ekraanid Dü.a. aurukulu muutus Dtv toiteveekulu muutus ptr aururõhu muutus Tolmkütuse põletamisel vahepunkrita süsteemi kasutamisel on tolmuvalmistamise süsteem katla lahutamata osa ja kuulub reguleerimisobjektide koostisse. Reguleerimisobjekti struktuurskeemi lisandub veel üks lüli, veski, mis eelneb teistele lülidele. Selle lüli dünaamiliste omadustega on määratud koldesse antava kütuse koguse Bk sõltuvus veskisse antavast kütuse kogusest B ja primaarõhu kogusest VI. Veskisse antava kütuse koguse muutmisel omab veski märgatavat inertsust, sõltuvalt veski tüübist, kütuse jahvatatavusest ja reziimiteguritest. Dünaamilises mõttes võib haamerveskit vaadelda kütusekulu B muutumisel esimest järku
signaalile. Juhtimissignaal võib muutuda laias diapasoonis suvalise ajalise seadus- pärasuse järgi ning olla mehaaniline või elektriline. Kõige sagedamini on sisend- signaaliks kas kiirus või etteandeseadme võlli pöördenurk. Järgivajameid kasutatakse mitmesuguste metallilõikepinkide, automaatmõõte- süsteemide, robotite ja manipulaatorite, raadioteleskoopide anteenide, kosmoseside süsteemide ja mitmesuguste teiste masinate, mehhanismide ja seadmete ajamina. Järgivelektriajami struktuurskeemi on kujutatud joonisel 5.1. Joonis 5.1 Oma olemuselt kujutab järgivajam endast kõrvalekalde kompenseerimise põhimõttel töötavat suletud juhtimissüsteemiga elektriajamit. Sisendsignaali andur SA muundab etteandeseadme võlli pöördenurga sis või pöörlemiskiiruse sis elektriliseks pingeks sisendsignaaliks, mille antakse kõrvalekalde mõõturile KM. Samasse antakse ka väljundsignaali andurilt VA tagasisidesignaal Uts
4) I k MM WMIs = = . M s TMTe s + TM s + 1 2 Struktuurskeemid. Antud võrrandid sobivad muunduri ja mootori matemaatilise mudeli esitamiseks struktuurskeemide kujul, nagu on näidatud joonisel 4.1. Joonisel 4.1, a...e vastab iga ühe elemendi ülekandefunktsioon ühele struktuurskeemi plokile. Detailsem struktuurskeem, mis kirjeldab mootorit suletud süsteemi (kiiruse tagasisidega), on toodud joonisel 4.1, f. Mootori väljundsuurusteks on siin vool, pöördemoment ja vastuelektromotoorjõud. Ülekandefunktsioon on teist järku, mis näitab, et mootori siirdetunnusjoon (hüppekaja) on võnkeline või aperioodiline. Protsessi iseloom sõltub ajakonstantide suhtest. Siirdeprotsess on aperioodiline, kui TM > 4Te, või võnkeline, kui TM < 4Te
annaabi.ee 
