1. Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest. 2. Orgaanilises keemias kasutatakse summaarset valemit(C2H6O), lihtsustatud struktuurivalemit(CH3CH2OH), klassikalist ehk tasapinnalist struktuurivalemit, ruumilist struktuurivalemit, molekuli mudelit. LK19 3.Süsinik-4 Vesinik-1 Hapnik-2 Lämmastik-3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid. 5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile):
ORGAANILINE KEEMIA I ARVESTUSTÖÖ 1. Millest koosnevad orgaanilised ühendid? Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid). 2. Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid? C 4 sidet, N 3 sidet, O 2 sidet, H 1 side. 3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6
Monotsükliliste ainete korral peab nende elektronide arv olema 4+2, kus on naturaalarv. Niisugusi aineid nimetatakse heteroareenideks. Nendes on vähemalt üks süsiniku aatom asendunud võõraatomi, näiteks hapniku, lämmastiku või väävli aatomiga. Kõige lihtsam aromaatne süsivesinik on benseen ja see ka avastati neist esimesena. Selle eraldas ja tuvastas eraldi ainena 1825 Michael Faraday. elektronide delokalisatsiooni benseeni molekulis kujutavad kolm alternatiivset struktuurivalemit: Areene ühendavad omadused Neil ilmneb aromaatsus. Vesinike aatomeid on võrreldes süsinike aatomitega suhteliselt vähe. Pole haruldane, et vesinike aatomeid on vähemgi kui süsinike aatomeid. Suure süsinikusisalduse tõttu põlevad nad kollaka tahmase leegiga. Neile on iseloomulikud elektrofiilne ja nukleofiilne aromaatne asendusreaktsioon. Areenide sünteesimine reenide sünteesimist mitteareenidest nimetatakse aromatiseerimiseks. Selleks on palju laboratoorseid meetodeid.
– töö teoreetiline ja empiiriline osa peavad moodustama ühtse terviku • XI Kriitilisus – autor peab püüdma jääda kriitiliseks nii kasutavate teooriate, esmaste ja teiseste allikate, saadud andmete kui enda seisukohtade suhtes • IX Eetilised küsimused – kokkulepped küsitlusele vastanute, intervjueeritavatega – asutusesiseseks toimimiseks mõeldud info kasutamine. Teadusliku töö struktuur • Ei ole olemas üht ja kindlat struktuurivalemit!!! • Töö olulised osad: – Sissejuhatus – Teoreetiline raamistik – Taustinfo – Meetodi tutvustus – Tulemused – Järeldused/ettepanekud – Kokkuvõte – Lisad • Olulised osad ≠ töö sisukord!!! Pealkiri • Täpne kuid informatiivne ja andma selge pildi lugejale, mida töö käsitleb. • Võrdle: Struktuurifondid ja innovatsioonipoliitika või Innovatsioonipoliitika finantsmehhanismide
Ained, mis sisaldavad karbonüülrühma O=C I Aldehüüdid: Ained, milles karbonüülrühm on seotud vähemalt ühe vesiniku aatomiga. Aatomite rühmitust H-C=O kutsutakse ka aldehüüdrühmaks ja märgitakse lihtsustatult -CHO Nimetused : sama süsinike arvuga süsivesiniku nimetus + -aal. Allpool on kujutatud etanaali molekuli mudelit ja struktuurivalemit. Ketoonid: Ained, milles karbonüülrühm (ka ketorühm -CO-) pole vahetult seotud ühegi vesiniku aatomiga Nimetused: Sama süsinike arvuga süsivesiniku nimetus + oon (vajadusel tuleb näidata ka ketorühma 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 19 asukoht) - allpool on kujutatud propanooni molekuli mudelit ja struktuurivalemit
Ained, mis sisaldavad karbonüülrühma O=C I Aldehüüdid: Ained, milles karbonüülrühm on seotud vähemalt ühe vesiniku aatomiga. Aatomite rühmitust H-C=O kutsutakse ka aldehüüdrühmaks ja märgitakse lihtsustatult -CHO Nimetused : sama süsinike arvuga süsivesiniku nimetus + -aal. Allpool on kujutatud etanaali molekuli mudelit ja struktuurivalemit. Ketoonid: Ained, milles karbonüülrühm (ka ketorühm -CO-) pole vahetult seotud ühegi vesiniku aatomiga Nimetused: Sama süsinike arvuga süsivesiniku nimetus + oon (vajadusel tuleb näidata ka ketorühma asukoht) - allpool on kujutatud propanooni molekuli mudelit ja struktuurivalemit Ketoone nimetatakse ka radikaalide näitamise teel (nagu amiine ja eetreid) - sellisel juhul tuleks nimeks dimetüülketoon, aga praktiliselt nimetatakse seda ainet atsetooniks
juurde. Nende reeglite rakendamisel selgub sageli, et struktuuri tsentraalsed aatomid on enamasti madalama elektronegatiivsusega. Mitmeaatomiliste ioonide puhul saab rakendada enamikke ülaltoodud printsiipe, kuid tuleb arvestada, et iooni kui terviku laeng poee null. Resonants Kõiki mol kule ja ioone ei ole võimalik kujutada ühe Lewisse struktuurivalemiga. Näiteks osooni (O3) molekuli ehitusele vastab kaks võrdväärset Lewise struktuurivalemit: Mõõtmised näitavad, et sidemed osooni molekulis on võrdse pikkuseega. Tegelik molekul on nende kahe äärmusliku variandi vahepealne, joonistatud äärmusi nimetataksevresonantsstruktuurideks: Resonantsstruktuuride vahele joonistatakse kahe otsaga nool (). Molekulid, milles aatomitel ei ole 8 valentselektroni · Paarituarvulise elektronide arvuga molekulid (ioonid). Nendes on paratamatult vähemalt üks aatom, mille jaoks okteti nõuet ei ole võimalik täita
annaabi.ee 
